oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, so aladeta, kus vesi seisab. 3) Vooluhulga määramine akustiliste riistade abil Akustiline vooluhulgamõõtur põhineb akustilisel kiirusmõõturil. Kahlates või silda mööda üle jõe veetav riist mõõdab voolukiirused ja voolu ristlõikepinna ning arvutab kiirusepüürid ja vooluhulga. 4) Vooluhulga määramine ujukite abil Pinnaujukeid võib vooluhulga määramisel kasutada vaid siis, kui tiivikuga mõõta ei saa, nt jäämineku ajal. Mõõtmiseks valitakse sirge jõelõik, millel märgitakse kaldatähistega kolm ristsiht, millest keskmine on mõõtmislävend. Ujukid lastakse vette 5-10m ülemisest sihist ülesvoolu nii, et nad jaguneksid võimalikult ühtlaselt kogu mõõtmislävendi ulatuses. 5) Vooluhulga määramine mullkardina abil
tuleb kell 20 teha kontroll-lugem. Veetaseme hiljem iga 100 vooluhulga mõõtmise järel, kuid pindalad. Siis arvut kiirusvertikaalide keskkii- mõõtm ajal registr ka vee temp ning kirjeld jõge vähemalt kord kahes aastas. Tareerimiseks on rused. Vooluhulga määre pinnaujukite abil: ja ilma. Mõne peeli juures on üles seatud eriasutused. Tiivik lastakse vette varda või trossi Pinnaujukeid võib vooluh määr kasut vaid siis, meteoroloogilised riistad, siis mõõdetakse ka külge kinnitatuna. Standardse kahest osast kui tiivikuga mõõta ei saa., näiteks jäämineku õhutemp ja sademeid. Veetaseme mõõtmisand- koosneva terasvarda läbimõõt on 27 mm ning ajal (siis kõlbavad ujukiteks jäätükid). mete töötlemisel arvut kõigist ööp-mõõtmistest pikkus 3 m
annaabi.ee 
