juuni 587 2006 Ida-Virumaa Illuka Agusalu 12. juuli 1. august 1235 2008 Harjumaa + Padise + Vihterpalu 24. mai 29. mai 804 Läänemaa Nõva 13 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200902_suuremad_metsatulekahjud_al_1992-1.pdf (13.02.2011) Metsatulekahjude liigid Metsatulekahjude korral eristatakse kolme põhilist liiki: pinnatuli, ladvatuli ja maatuli. Pinnatuleks nimetatakse põlengut, mille korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal. Ladvapõleng on tulekahju liik, mille korral põleb puude ladvastik. Tavaliselt käib ladvatulekahjudega kaasas ka pinnatuli. Kolmas liik, maatuli, tekib tavaliselt kahe eelnevalt nimetatud tulekahju tagajärel kohas, kus on kuiv turvas või paks kõdukiht.14 Pinnatuli ,,Tulekahju liikidest on pinnatuli kõige tavalisem, moodustades 90...95% metsapõlemiste üldarvust.
Kõige aeglasemalt levib tuli pealttuult suunas. Tugeva tuule korral võib isegi peatuda. Määb ida tugevam tuul, seda enam tuleb pöörata tähelepanu allatuult suunas kustutamisele ja seda vähem on muret vastasküljega. Klassikaline põlenguala on pirnikujuline, selle süttimiskoht jääb ,,pirni" kitsamasse kohta. Mida tugevam tuul, seda väljavenitatum on tulekahju konfiguratsioon. Pinnatuli Pinnatuli on kõige sagedasem, kõigist ülalnimetatutest esineb seda 90-95% juhtudest. Pinnatuleks loetakse ka nende metsakultuuride ja noorendike põlemist, kus puude võrastik on alles rohttaimestiku ja maapinnal oleva risuga läbipõimunud. Põlemisel tekib pinnatulele iseloomulik maapinnast puude latvadeni ulatuv tulerinne. Kui noorendikud on veel alla 3-4 m kõrged, ei ole selle põlemisel selget piiri pinna- ja ladvatule vahel. Laasunud puude alt võib pinnatuli läbi minna, ilma et latva läheks, samas veel laasumata puud süttivad üleni ja hävivad tules
annaabi.ee 
