jäljendada tuleks soetada sobivad valgustorud. Taimi ostes tuleks üle vaadata taimede välimus ning võimalike parasiitide olemasolu. Poest võivad taimedega kaasa tulla näiteks prügiteod, kes koduses akvaariumis paljunema hakkavad ning kellest on raske lahti saada. Akvaariumis kasvatatavaid mageveetaimi on erinevaid. Peamiselt liigitatakse neid mugultaimedeks, lõiketaimedeks, pinnataimedeks ning juurtega taimedeks. 10.1. Pinnataimed on taimed mille juured ei pea kasvamiseks põhjas olema. Pinnataimed hõljuvad vabalt akvaariumi veepiiril ning pakuvad väiksematele kaladele ja eelkõige maimudele varju. Ei taha liigset valgust, kuna see võib nende veepealseid osi kõrvetada. Vesisalat (Pistia stratiotes) on laiade ümmarguste lehtedega taim on nime saanud just oma välimuse tõttu. Oma pikkade roomavate juurtega pakub ta kaitset kaladele. Lehed on sametised. Väikesed mõnelehelised kobarad kinnituvad suuremate taimepuntide külge ja moodustavad veepinnale ilusa vaiba sarnase katte
1. Fanerofüüdid – maapealsed taimed, mille pungad asuvad püstistel võrsetel, maapinnast ohkem kui 25 cm kõrgusel, maapealsed osad püsivad ebasoodsal aastaajal (või viimane puudub) (näiteks puud, põõsad, puitliaanid, epifüüdid, tüvesukulendid). Epifüüdid – juurteta “õhutaimed”, taimed, mis kasvavad teiste taimede peal (näiteks troopilised orhideed). Kuuluvad fanerofüütide alla. 2. Kamefüüdid – “pinnataimed”, mille uuenemispungad on ebasoodsal aastaajal maadligi (kuni 25 cm), osa maapealseid osi talvitab (näiteks pohl ja puju). Hemikrüptofüüdid – mitmeaastased taimed, mille uuenemispungad paiknevad ebasoodsatel aastaaegadel maapinnal või mulla pinnakihis (näiteks maasikas). 4. Krüptofüüdid (geo-, helo- ja hüdrofüüdid) – taimed, mille paljunemisorganid on mullas või veekogu põhjas. Taime maapealsed osad talveks hävivad (näteks sibul, mugul või
annaabi.ee 
