·Ööpäevane aurumiskadu m3, kus Ak on veehoidla keskmine pindala aurumisperioodi kestel m2, Zv aasta jooksul veepinnalt auruva vee kiht m ning Zm aasta jooksul maapinnalt auruva vee kiht m. ·Filtratsioonikao läbi väikese veehoidla põhja Wf = 2,5 k A hk m3 aastas, ·kus k on veehoidla põhja pinnase filtratsioonimoodul m/d (vt Hüdraulika ja pumbad, lk 235), A veehoidla pindala m2 ning hk veehoidla keskmine sügavus m. ·Ligikaudse filtratsioonivooluhulga läbi pinnaspaisu ja selle alt m3/d, kus A on veehoidla pindala m2, H vee sügavus paisu ees m ning L kaugus veepeegli pinnakeskmest paisu alumise servani m. ·Arvutuseelsetes mõttekäikudes võib filtratsioonikaoks veehoidlast võtta: heade hüdrogeoloogiliste tingimuste puhul (pais ja selle aluspinnas vett halvasti läbilaskev) 00,5 m aastas ehk 510% veehoidla keskmisest mahust (0,51% kuus);
Märgalas toimub vee puhastumisprotsess mitmel erineval viisil. Vees elavad denitrifitseerivad bakterid muudavad selles ja põhjamudas oleva lämmastiku gaasiks. Taimestik kasutab vees lahustunud toitaineid (fosfori ja lämmastikuühendeid). Voolukiiruse vähenedes heljum settib ja sellega seotud ühendid ladestuvad põhjas. Märgalade tüüpe on palju olenevalt taimestikust, vee juurdejuhtimise viisist, rajamise tehnoloogiast jne. 16)Vesiehitised vooluveekogudel: paisud pinnaspaisu konstruktsiooni põhimõte. Vooluveekogule veetaseme tõstmiseks, veehoidla rajamiseks, veevõtmiseks rajatakse pais. Pais veevoolu tõkestav ja vett paisutav vesiehitis. Ehituse järgi jaotatakse paisud järgnevalt: *gravitatsioonipaisud sellised paisud võtavad veesurve vastu oma raskusega *kaarpaisud kaarjas konstruktsioon hoiab vett seal tekkivate jõududega *kontraforsspaisud (püsivuseks vastavad tugimüürid) Paisu konstruktsioon Eestis on paisud (tammid) enamasti pinnasest
lisakoormised. • Kui vesiehitised töötavad norm tingimustest projekt need põhijõudude kaudu. Paisule mõjuvad hüdrostaatilised rõhujõud • Baseerub rõhuepüüride joonistamisele, mis joonistatakse vee mahukaalule 1 N/m3. Sel tingimusel on rõhuepüürid võrdkülgsed kolmnurgad. Joonis 2.2 3. Filtratsioon hüdrosõlmes • Vee surveta või survelist liikumist pinnases või imbumist läbi vesiehitiste (näit. pinnaspaisu) ning nende alt ja ümber nimetatakse filtratsiooniks. • Pinnase filtratsiooniomadused sõltuvad pinnaseosakeste kujust, mõõtmetest ja paiknemisest. • Loodusliku jõe korral pinnase veed liiguvad läbi kalda jõkke kogu jõe pikkuses. Paisu korral tekib uus nähtus – filtratsioon paisu alt ja läbi kallaste alumisse bjefi. • Seda mõjutab hüdrosõlme survekõrgus H. Filtreeruv vesi liigub mööda pinnase poore ja pragusid. Sellega kaasneda
annaabi.ee 
