1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26
okupatsiooni. Korrati 1. jaanuar. 7-13 jaanuar võeti vastu resolutsioon, et tuleb kuulutada iseseisvaks vabariigiks. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Iseseisva Eesti loosungi tõid avalikuse ette esimesena 1917 septembris Tööerakond. Esseerid tulid 2. jaanuar 1918 välja Eesti Töövabariigi ideega, mis pidanuks kindlustama töörahva võimu jätkumise. Enamlased lükkasid kava tagasi ja viskasid esseerid valitsusest välja. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Kui hõivati saared, siis leiti, et tegu on rahvusvahelise probleemiga. Sakala unistas iseseisvusest ja välisriikide tunnustusest. 1917. aasta lõpul otsisid eesti poliitikud kontakte mõjukate ülevenemaaliste parteide liidritega, et tutvustada neile Eesti iseseisvumise plaani. Kohe pärast Soome iseseisvumist siirdus Tõnisson Helsingisse ning sealt 1918. aasta jaanuaris edasi Stokholmi, kontakteerudes
annaabi.ee 
