VVV matkad võivad olla nii jalgsi, ratta kui suuskadega ning nii öösel kui ka päeval. Rada on kasutuses aasta läbi, kevadel-suvel-sügisel saab matkata ja jooksmas käia. Talvel kui lumeolud on sobivad siis tehakse sinna suusarajad, mis on ka aktiivselt kasutuses. Rattaga on lubatud sõita ainult osast rajal. Rajale pääseb mugavalt kahest eri suunast. Tartu maantee äärest, kus on avar parkla. Teine mugav rajale pääsu võimalus on Peedu külje alt, kus on metsa all pinnaskattega parkla. Raja pikkus ja kuju, vaatluspunktide arv. 2 Rada on ovaalja kujuga. Looduse-õpperaja täispikkus on 10 km, lasterada on pikkusega 1,6 km, maastikukaitsealale jääv õpperada 3,5 km ning rattarada 6,5 km. Läbitud sai maastikukaitsealale jääv 3,5km pikkune rada. Vaatluspunkte oli kokku 16. Raja laius, rajakate, liikumise ja vaadete mugavus. Raja laius on suuresti varjeeruv
1742 nõuti Peterburi tänavatele kivisillutist, sealt levisid need ka maanteedele. Suurt hüpet võimaldas Katariina II soov takistamatult reisida, kuid kõik alustatu jäi mingi aja möödudes ikka soikku. Jõgedele ei ilmunud püsivaid tugevaid sildasid. Tartusse rajati Kivisild 1781-1784 mis oli esimene kivisild Baltikumis. Olenemata arengutest 19 saj Venemaa teedearengus, kuhu oli kaasatud ka Prantsusmaa insenerid jäi meie teedeehitus nõrgaks ja pinnaskattega teed muutusid vihmasadude järel mülgasteks. 19 saj lõpuks olid väljatöötatud isegi löökaukude parandamise tehnoloogia ja 1873 ilmusid juhtnöörid drenaazi ehitamiseks külmakerkelistel pinnastel paiknevatele teedele. 1874 hakati pinnasteid asendama kivisillutisega. Samuti lumetuisutõkkeks istikute istutamine teede äärde. Mehhaniseeritud teedeehitus sai alguse alles 20 saj. 1894-95 rajati Muhu väina tammtee 1895 kehtestati ,,Teedekapitali"seadus mis soodustasid teede arengut. 1888