65% ning elektri tootmisel üle 90%. Taastuvaid energiaallikaid ei ole Eestis piisavalt kasutatud. Taastuvad energiaallikad: Puit ja puidujäätmed Energiavõsa Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Tõusu-mõõnaenergia Geotermaalenergia Põlevkivi töötlemine toob kaasa mitmeid keskkonnaprobleeme Ökoloogilised kitsaskohad Kirde-Eestis: ·Kasutamiskõlbmatuks on muudetud ligi 30 000 ha maad ·Tuhamäed, mis reostavad põhja- ja pinnasevett, ning lendtuhk ja vääveldioksiid, mis reostavad atmosfääri ·Põhjavee taseme alanemine ning veekogude termoreostus Kasutatud materjalid: T.Sarapuu, H.Kallak Bioloogia gümnaasiumile I 1998 Eesti Loodusfoto E.Karofeld, K.Relve Energeetika ja keskkond. Keskkonnaraamat gümnaasiumile IV osa 1998 Tallinn www.ttu.ee/maeinst/ www.sunsite.ee/taimed/
Sama on ka maismaalt auranud niiskusega osa langeb tagasi maapinnale, kuid osa jõuab ka ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse. Maailmamerelt aurub rohkem vett, kuna pindala on suurem ja pind on kogu aeg veega küllastunud. * Auramine veeringe teine lüli; toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase omadustest (mida rohkem pinnasevett, seda rohkem saab aurumine toimuda), taimestikust, õhuniiskusest (mida niiskem õhk, seda vähem saab auruda), maapinna niiskusest, temperatuurist (mida kõrgem temperatuur, seda suurem aurumine), tuule kiirusest (mida kiiremini tuul puhub, seda suurem on aurumine) ja karstunud pinnasest (takistab aurumist). Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, kust ta jõuab kapillaartõusuga kergesti maapinnale.
42. Kuidas mõjutab vesi vundamendisüvendit? · Vee maht suureneb külmudes 9%, seetõttu suureneb ka pinnasemaht ja põhjustab nn. Külmakerkeid · Pinnase paisumine jäätumisel 3-4% · Jäätumisel võivad tekkida jääläätsed · Vesi võib koguneda läätsedesse vee osmootilise rõhu tõttu Vundamendisüvendisse kogunevat vett tuleb vältida, kuna savid ning savisid sisaldavad mullad leonduvad ehk veelduvad vee toimel ning nende kandevõime kahaneb märgatavalt. Allapoole pinnasevett rajatud ehitussüvenditest tuleb vesi vundamentide rajamise ajaks eemaldada. Vee eemaldamine peab toimuma selliselt, et kaeviku põhjas vundamentide alla jääva pinnase omadused ei halveneks ega toimuks pinnase hüdraulilist purunemist. Vee pumpamine otseselt kaeviku põhjast tekitab ülespoole suunatud veevoolu ja sellega efektiivpingete vähenemise. Piisavalt suure hüdraulilise gradiendi korra pinnas veeldub. Seepärast peab vee eemaldamine toimuma altpoolt kaeviku põhja. 43
Sügavkobestamine on mullakaitse seisukohalt oluline, sest ta suurendab aktiivveemahutavust, mulla õhusisaldust ja vastupanu rasketele masinatele. Gleistunud kahkjate muldade profiilis püsib ülavesi pikka aega ning nad vajavad nii drenaažkuivendust kui ka sügavkobestust. Leetunud muldi on lubjavaesel punakaspruunil moreenil Lõuna-Eestis ja liivadel kogu Eestis. Leetunud mullad ei suuda kinni pidada kuigi palju saasteaineid ega kaitsta põhja- ja pinnasevett. Gleistunud leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Gleistunud leetunud saviliivmullad liivsavil on nagu gleistunud kahkjad mulladki ajutise ülavee mõju all, kuid sellest kõrgemal paiknevas kihis läbiuhutavad ja leetunud. Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata. Leedemullad on rohttaimedeta männimetsade mullad. Neid leidub kõikjal Eestis liivadel,
annaabi.ee 
