Kloori ja broomiühendid atmosfääris põhjustavad osooni lagunemise. Atmosfääri vertikaalne paksuse korra. I = I0 e- l kus I on valguse intensiivsus kaugusel l pinnast. I0 on pinnale langeva valguse intensiivsus ja - struktuur- kihiline, Troposfäär 20km; Stratosfäär 50km; Mesosfäär 85km; Termosfäär 690km;Eksosfäär 500-10000km. Atmo aersool: pinnasetolm neeldumistegur (neeldumiskoefitsient). Atmosfääri massiarv: mitu korda on päikesele suunatud ja sellega kaldu asuva, ühikulise 20-45%, elementaarne süsinik 4-18 (põlemisel), väävel 30-50, lämmastik kuni 30 ja kuni 20 orgaanilised ühendid . Atmosfääri üldine tsirkulatsioon ristlõikega atmosfäärisamba mass M suurem kui seniidisuunalise atmosfäärisamba mass M0. Kiirguse nõrgenemist põhjustavad e
O2+O+M=O3+M. ergastatud olekusannab energia teisele molekulile. M(muu aine). O3 lagunemine valguse toimel. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2. Inimene põhjustab selle lagunemist NOx gaaside ja freoonide õhkupaiskamisega. Vulkaanipursetega paiskub õhku SO2, mis veeauruga reageerides tekitab H2SO4, mis lõhub osooni kinti. 15. Atmosfääri aerosooli keemiline koostis varieerub tugevasti sõltuvalt kohast. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm (20-45%), elementaarne süsinik (4-18%), mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm, bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika) 16. Atmosfääri vertikaalne struktuur- on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär
Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa mis veeauruga reageerides tekitab H 2SO4, mis lõhub osooni kihti. Atmosfääri kiirguse summa. aerosooli keemiline koostis varieerub tugevasti sõltuvalt kohast. Atmosfääri Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm (20-45%), elementaarne suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. süsinik (4-18%), mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna
M(muu aine). O3 lagunemine valguse toimel. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2. Inimene põhjustab selle lagunemist NOx gaaside ja freoonide õhkupaiskamisega. Vulkaanipursetega paiskub õhku SO2, mis veeauruga reageerides tekitab H2SO4, mis lõhub osoonikihti. 14. Atmosfääri aerosool. Aerosool - õhus olevad tahked ja vedela aine osakesed Atmosfääri aerosooli keemiline koostis varieerub tugevasti sõltuvalt kohast. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm (20-45%), elementaarne süsinik (4-18%), mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm, bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika). 15. Atmosfääri vertikaalne struktuur. Atmosfääri vertikaalne struktuur on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär (maapinnast 8-18 km kõrgusel,
O2+O+M=O3+M. ergastatud olekusannab energia teisele molekulile. M(muu aine). O3 lagunemine valguse toimel. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2. Inimene põhjustab selle lagunemist NOx gaaside ja freoonide õhkupaiskamisega. Vulkaanipursetega paiskub õhku SO2, mis veeauruga reageerides tekitab H2SO4, mis lõhub osooni kihti. 15. Atmosfääri aerosooli keemiline koostis varieerub tugevasti sõltuvalt kohast. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm (20-45%), elementaarne süsinik (4-18%), mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm, bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika) 16. Atmosfääri vertikaalne struktuur- on kihiline
kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm parts per million ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel, mis esineb peamiselt SO4-2 ioonidena. Õhu füüsikalised omadused · Toatemperatuuril gaasilises olekus · Värvusetu · Lõhnatu · Maitsetu · Kokkusurutav · Ei juhi elektrit · Tihedus p= 1.226 kg/m3 (15C juures) · Normaalne õhurõhk 760 mmHg Atmosfääri kihid · Eksosfäär · Termosfäär kuni 690 km · Kõrgeim X-15 lennukilend 1963. A. kõrguseni 108 km
annaabi.ee 
