pinnasest 19% neeldunud veeaurus, tolmus 4% neeldunud pilvedes 46% neeldunud pinnases Earth 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 98 Pinnasetemperatuuri aastane muutus Eestis t, °C 16 12 8 3.2m 4 1.6m 0.8m 0 0.2m -4 J V M A M J J A S O N D kuu 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 99 Maakollektorid
koostis, taimkate jm. Taim- ja lumikate on omapärase temperatuuri- ja niiskusreziimiga, see omakorda mõjutab õhu temperatuuri- ja niiskusreziimi. Suurtel taimkatte või lumikattega kaetud pindadel kujuneb kliima, mis omakorda mõjutab naaberalade klimaatilisi tingimusi. Veekogud soojenevad kevadel aeglasemalt kui maapind ja jahtuvad sügisel aeglasemalt kui maapind. Suuremad veekogud mõjutavad oluliselt lähedal olevate mandriosade kliimat - kevadel on külmem ning õhu- ja pinnasetemperatuuri tõus hilineb võrreldes sisemaaga, sügis on pikk ja suhteliselt soe kuni veekogule jää tekkimiseni. NB! Punasega kirjutatud kuuele küsimusle vastust ei leidnud, kuna lihtsalt pole materjali.
Kliima kujunemise seisukohalt on kui maapind ja jahtuvad sügisel aeglasemalt tähtsad järgmised, nn. geograafilised kui maapind. Suuremad veekogud õhumasside tüübid: mõjutavad oluliselt lähedal olevate 1) arktiline ja antarktiline õhumass mandriosade kliimat kevadel on külmem 2) parasvöötme õhk ning õhu ja pinnasetemperatuuri tõus 3) troopiline õhk hilineb võrreldes sisemaaga, sügis on pikk ja 4) ekvatoriaalne õhk suhteliselt soe kuni veekogule jää Nende õhumasside kokkupuutumisel tekkimiseni. tekivad nn. klimatoloogilised troposfäärilised frondid. Atmosfääri üldise tsirkulatsiooni mõju kliimale. Kiirgusbilansi ebaühtlus ja sellest tingitud temperatuuri ja õhurõhu
annaabi.ee 
