K=0,3-0,7; Vee külgsurve tegur võrdub ühega. Kui maapinnal koormust ei ole, siis külgsurve intensiivsuse epüür on kolmnurkne. Rõhk sügavusel H1- aktiivsurve intensiivsus sügavusel H1: PH1= *H1*tan2(45-(/2)) Aktiivsurve jõud võrdub epüüri pindalaga. Rõhk pinnases tugimüüri madalamal poolel sügavusel H2: PH1= *H2*tan2(45-(/2)) Passivsurve jõud, mis takistab libisemist on võrdne epüüri pindalaga. Nidususe mõju pinnasesurvele Nidususe osa pinnase nihketugevusest võib vaadelda kui igakülgse survest pc tingitud tugevust (joonis 10.10). pc pc c pc 3 3 1 1 pc Joonis 10.10 Nidususest põhjustatud Joonis10.11 Nidususele vastav
ühesugune) ja seejärel pöördetsentri asukoha, mis annab minimaalse Seega on probleem põhiliselt tugi- ja sulundseintele ning keldriseintele mõjuva ´= -w. Kuna vertikaalpinge väheneb, siis väheneb ka pinnase varuteguri (joon5.8). Tuleb arvestada, et ebaühtlase pinnase puhul võib koormuse määramisega. Kuna need on enamasti vertikaalsed või väikese horisontaalsurve seinale. Kuid pinnasesurvele tuleb lisada veesurve (joon6.14). olla mitu erinevat varuteguri miinimumkohta (joon 5.9). Katsetamisega kaldega konstruktsioonid, siis räägitakse ka pinnase külgsurvest. On aga 6.4.6 Maapinna ja seina kalde ning hrde arvestamine Juhul tuleb leida selline, mis annab väikseima varuteguri
Tähistades Ka = tan2 (45° - /2) ja arvestades, et z on vertikaalpinge pinnase omakaalust sügavusel z, saame horisontaalsurve avalduseks zha = zv K a ( 10.18) Seega on pinnase horisontaalsurve vertikaalpinge ja aktiivsurveteguri korrutis. 10.4.2.2 Maapinnale mõjuva koormuse mõju pinnasesurvele Kui maapinnale mõjub ühtlaselt jaotatud lauskoormus q, võib selle asendada samasuurt koormust avaldava pinnasekihiga. Pinnasekihi paksus hp =q/ (joonis 10.6). p H0 H 0K a = + H H/2 H/3
annaabi.ee 
