on kraanivesi joogikõlbulik, kasvab pudelivee müük kiiresti. Pudelivesi pole mitte ainult kallis makstes sadu kordi rohkem, vaid tekitab klaasi ja plastpudelite näol ka suures koguses prügi. Enamik minemavisatavast prügist põletatakse tuhastusahjudes või maetakse suurtesse maapinnas olevatesse aukudesse, mida kutsutakse prügilateks. Selline tegevus kahjustab keskkonda. Jäätmete kõrvaldamise kohad hõivavad üha suuremaid maa-alasid ja tekitavad õhu,- vee,- ja pinnasesaastet. Prügilad eritavad atmosfääri süsihappegaasi (CO2) ja metaani (CH4) ning pinnasesse ja põhjavette kemikaale. Ainuüksi Euroopas visatakse igal aastal minema 1,3 miljardit tonni jäätmeid. Arvutuste kohaselt võib majapidamisest pärit prügi hulk suureneda 2020. aastaks 45% võrreldes 1995. aastaga. Inimesed peaksid vähem tarbima, taaskasutama ja ümber töötlema. Kliimamuutustega koos on meie planeedi suurimaid väljakutseid bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
värvainetega töödeldud materjalid). Sünteetiliste materjalide lagundamine looduses on raskendatud ja rikub looduslikku aineringet. Taaskasutamine võimaldab vältida uue tooraine ammutamist loodusest ja töötlemisele kuluvat energiat. Kasutatud materjalide puhul tuleks eelistada nende taaskasutust, teisena ümbertöötlemist, kolmandana põletamist, Materjalide taaskasutusel tuleb teada nende koostist, et vältida võimalikku õhu-, vee- või pinnasesaastet või materjali ootamatut lagunemist (7). Enamik meist on hästi teadlikud taaskasutamise vajadusest ja me kasutame seda võimalust päris tihti (kuigi sageli takistab meid vajalike kogumispunktide puudumine lähiümbruskonnas). Hollandlased, austerlased, sakslased ja belglased taaskasutavad üle poole oma jäätmetest ning isegi Suurbritannias, kus taaskasutatakse vaid 18 protsenti jäätmetest, tegeleb mõningase taaskasutusega kolm neljandikku elanikkonnast. Aga saaksime teha veelgi rohkem
annaabi.ee 
