suure pinge korral üle 10 MPa ja ka siis mitte täielikult. Lamb (1958) annab adsorbunud veekile paksuseks olenevalt savi mineroloogilisest koostisest 10-20 Å. Adsorbunud veekilet ümbritseb difusioonivesi, mis on saueosakestega seotud nõrgemate jõududega ja molekulide orienteeritus on vähem range. Difusioonivesi on mehhaanilise survega suhteliselt hõlpsasti eemaldatav. Nakkevee tõttu ei puutu saueosakesed üksteisega vahetult kokku. Sageli vaadeldakse pinnaseosakesena mineraalosa koos teda ümbritseva veekilega. Viimase olemasolu määrab tervenisti savipinnase kõige iseloomulikuma omaduse tema plastilisuse. On selge, et mida suurem on saueosakeste eripind, seda rohkem on savipinnas võimeline vett siduma. Samaaegselt on vaja suurema veehulga lisamist, et lükata saueosakesed üksteisest sedavõrd eemale, et kõva savi muutuks plastiliseks ja plastiline voolavaks. Veekile paksus mõjutab pinnase veejuhtivust, kuna ahendab poore, milledes
ja ka siis mitte täielikult. Lamb (1958) annab adsorbunud veekile paksuseks olenevalt savi mineroloogilisest koostisest 10-20 Å. Adsorbunud veekilet ümbritseb difusioonivesi, mis on saueosakestega seotud nõrgemate jõududega ja molekulide orienteeritus on vähem range. Difusioonivesi on mehhaanilise survega suhteliselt hõlpsasti eemaldatav. Nakkevee tõttu ei puutu saueosakesed üksteisega vahetult kokku. Sageli vaadeldakse pinnaseosakesena mineraalosa koos teda ümbritseva veekilega. Viimase olemasolu määrab tervenisti savipinnase kõige iseloomulikuma omaduse tema plastilisuse. On selge, et mida suurem on saueosakeste eripind, seda rohkem on savipinnas võimeline vett siduma. Samaaegselt on vaja suurema veehulga lisamist, et lükata saueosakesed üksteisest sedavõrd eemale, et kõva savi muutuks plastiliseks ja plastiline voolavaks.