toimu. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse püsivalt suureks ning jalamilt erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi saavutamiseks toimuda lihe. Seega on lihkeohtlikud just meandri põrkeveeru poolsed nõlvad. Audru, Sauga, Pärnu ja Reiu jõe alamjookse uurides selgitasime kaheksa hiljutise hästi säilinud maalihke tekkemehhanisme ja põhjusi nende morfoloogiliste näitajate, pinnaseomaduste ja nõlvade iseloomu alusel. Toetudes ka varasemale uurimusele Pärnu linnas võib selle piirkonna maalihked jaotada kolmeks. Esimese rühma moodustavad maalihked savipinnases. Need võivad toimuda nii läbinisti savisse kujunenud nõlvadel kui ka nõlvadel, kus savi peal on kuni kolme meetri paksune liivakiht. Lihe toimub sel juhul ikkagi savis. Sellised lihked võivad looduslikult vallanduda juba kümnekraadise nõlva, inimese kaasabil aga isegi seitsmekraadise nõlvakalde puhul.
kohalike elanike küsitlus. Kui piisav informatsioon puudub, tuleb rajada mõni puurauk Põhiuuringute eesmärk on: algandmete hankimine ehitise usaldusväärseks ja ökonoomseks projekteerimiseks; informatsiooni hankimine otstarbeka ehitusmeetodi valikuks; ehitustöid komplitseerivate võimalike tegurite selgitamine. Põhiuuring peab andma usaldusväärsed andmed kõigi pinnasekihtide asendi ja omaduste kohta, mis on olulised või võivad mõjutada kavandatava ehitise käitumist. Pinnaseomaduste parameetrid, mis mõjutavad kavandatava ehitise võimet täita tema käitumise tingimusi, peab kindlaks määrama enne projekteerimise lõppstaadiumi algust. Põhiuuringutes kõigi oluliste pinnasekihtide selgitamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata järgmistele geoloogilistele nähtustele ja protsessidele: pinnaseprofiil; looduslikud või tehislikud süvendid; kalju, pinnase või täitematerjali murenemine; hüdrogeoloogilised mõjud; murrangud, lõhed ja teised rikked;
ning ebasoodsalt mõjuvad pinnase omakaalud korrutada teguriga 1,1. 7. P I N N A S E O M A D U S T E P A R A N D A M I N E . GEOTEKSTIILID. Vundamentide projekteerimisel tuleb täita vundamentidele esitatavad põhinõuded V < R (qu) ja S < Slub. Nende nõuete täitmine sõltub olemasoleva pinnase omadustest. Nõrkade pinnaste puhul on mõnikord ökonoomsem parandada pinnase omadusi vaivundamentide kasutamise asemel. Pinnaseomaduste parendamiseks on mitmeid võimalusi: - nõrga pinnase asendamine tugevama pinnasega; - pinnase pindmine tihendamine (rullidega, vibraatoritega, tampidega); - pinnase süvatihendamine (varrasvibraatoritega, pinnasvaiadega, raskete tampidega); - tihendamine staatilise koormusega, sh. vertikaaldreenide kasutamisega; - pinnase stabiliseerimine lubja või tsemendiga - pinnase armeerimine - tugevduskangaste kasutamine (geotekstiilid).
hooned vajuvad 20 aasta jooksul ca 300mm ja 5 korruselised hooned ca 500mm. Õhukese liivakihi all on paks savikiht, mis on veega küllastunud, mis tähendab seda, et kui sinna peale ehitatakse siis hoone hakkab aegapidi vajuma. Pinnase dreenimisega saaks vajumite kulgu kiirendada ja pärast seda on sinna kindlam ehitada, sest pinnas enam ei vaju. pärnus on maalihked kerged tekkima ja kallaku peale ei tasu ehitada 55. Penetratsiooni kasutamine pinnaseomaduste ja koostise hindamisel CPT;SPT;DPT;WPT. Surupenetreerimine CPT Surupenetromeeterkatse (CPT) eesmärgiks on määrata pinnase ja pehme kalju vastupanu koonuse sissetungile ja kohalikku hõõret varraste pinnal. CPT koosneb surupenetromeetri püstsest ühtlase kiirusega surumisest pinnasesse, kasutades selleks vajalikke vardaid. Surupeneromeeter hõlmab koonuse ja ka silindrilise osa või hõõrdemantli.
annaabi.ee 
