või veega maismaalt kandunud ainetest. 5. Elusaine = biomass. Organismide mõju keskkonnale realiseerub ainevahetuse kaudu 6. Suur ainerine e. geoloogiline ringe Maa ülemistes kihtides, kuid temas osalevad peale BS ka maasisesed jõud. Kõige liikuvamad on gaasid ja looduslik vesi st AS ja HF. Litosfääris kulgevad protsessid aeglasemad. Tuulte ja veega kantakse edasi suuri pinnasemasse, veega veel ka suuri koguseid lahustunud aineid. Pinnaveega kantud ained võivad settida suurtesse veekogudesse , settivad settekivimite (lubjakivi,liivakivi) teke!Elutegevuse, maasiseste jõudude mõjul võivad settekiv. Uuesti sattuda biosfääri kiiremini liikuvatesse osadesse. Maasis,jõudude tõttu võivad settekiv sattuda Maa sügavamatesse kihtidesse moondekivimite (gneiss,marmor) teke!. Ka moondekiv. Võivad maa sisej
istutamist enam võimalik kuigi oluliselt muuta. Puud jäävad oma kohale aastakümneteks või isegi aastasadadeks. Kui puid istutatakse aeda või põlisele pargialale, siis üldjuhul ongi muld seal puittaimedele enam-vähem sobiv. Kui aga rajame tänavahaljastust või linna rohealasid, siis sageli puudub seal muld. Mulla asemel näeme ehitus- ja kaevetööde käigus segamini paisatud ning ehitusprahiga risustatud pinnasemasse, millel puuduvad taimekasvatuslikud omadused. Mis siis on muld? Muld on maapinna pindmine tumedam kiht, mis on arenenud aastasadade ja – tuhandete jooksul ühelt poolt kivimite murenemise ning teiselt poolt orgaanilise aine lagunemise ning mulda ladestumise teel. Muld sisaldab suuremal või vähemal määral mineraalseid toitaineid, mikroelemente ning orgaanilisi aineid, mida taimed omastavad vees lahustunud kujul. Seetõttu peab mullas olema ka taimedele piisav veevaru
annaabi.ee 
