- lumikatte paksus, - taimestik maapinnal. Lumevaba maapinna puhul saab külmumissügavuse z arvutada Stefani valemiga, mida on kasutatud normis SNiP 2.02.01-83 z=k F, kus F on külmahulk, mis arvuliselt võrdub negatiivsete temperatuuride kuu keskmiste väärtuste summaga (absoluutväärtused), 2λ k= , L λ on pinnase soojajuhtivustegur, L on jäätumissoojus. k keskmine ligikaudne väärtus erinevatel pinnaseliikidel on SniP 2.02.01-83 ja RIL 166 (1986) kohaselt on antud tabelis 4.2. Tabel 4.2 Külmumissügavuse parandustegurid 5 Pinnaseliik k Parandustegur Stefani valemiga arvutatud Savi 0,23 0,77 külmumissügavused mitmesugustes Eesti Möll 0,28 0,93 linnades ja asulates liivpinnase puhul on Liiv 0,3 1,0 toodud tabelis 4.3.
17) kus f - hõõrdetegur, oleneb pinnasest (vaata Tabel 8.1.) : Andmed hõõrdeteguri kohta erinevate pinnaseliikide puhul lähevad erinevate allikate järgi suuresti lahku. Järgnevas tabelis on toodud andmed, mis on võetud kasutatud kirjanduse nimistus toodud allikatest. Sulgudes [ ] on toodud allika number nimistus. Tabel 17.1. Hõõrdetegur erinevatel pinnaseliikidel. Teabe asukoht kasutatud kirjanduse allikates Pinnas [5] [7] [8] [9] [10] Vedel savi, muda 0,20-0,42 0,10-0,22 0,18-0,22 0,18-0,22 0,20-0,30 Savi 0,30-0,45 0,23-0,30 0,23-0,30 0,23-0,30 0,30-0,45 Savi liivaga 0,30-0,40 0,30-0,35 0,30-0,32 0,30-0,34 0,30-0,40
annaabi.ee 
