Veiseid nakatavad võsapuugid vere imemisel. Kanade eimerioos soolestikku kahjustav haigus. Selle haigusega linnud ei kasva. Moniesioos on peensooles parasiteerivate Moniezia perekonna pealusside tekitatud mäletsejaliste haigus, mis iseloomustub vasikatel seedehäirete, juurdekasvu vähenemise, vahel lihaste värinate ja ringliikumisega. Täiskasvanud veistel haigussümptomeid ei esine. Veised nakatuvad paelussivastseid sisaldavaid pinnaselesti karjamaarohuga alla neelates. Peamised levitajad on lambad. Sigade askarioos (solgetõbi) täiskasvanud sigadel peensooles parasiteeriv suur ümaruss (10-30cm) 6-8 nädalat. Munad säilitavad nakkusvõime väliskeskkonnas mitme aastal vältel. Alla 15 kraadi munad väliskeskkonnas edasi ei arene, aga eluvõime säilitavad. Tekitavad maksakahjustusi. Hobuste enterostrongülidoosid (pihtussilistõved) mäletsejalistel kõige enam levinum ümarusstõbede rühm
Veiseid nakatavad võsapuugid vere imemisel. Kanade eimerioos – soolestikku kahjustav haigus. Selle haigusega linnud ei kasva. Moniesioos – on peensooles parasiteerivate Moniezia perekonna pealusside tekitatud mäletsejaliste haigus, mis iseloomustub vasikatel seedehäirete, juurdekasvu vähenemise, vahel lihaste värinate ja ringliikumisega. Täiskasvanud veistel haigussümptomeid ei esine. Veised nakatuvad paelussivastseid sisaldavaid pinnaselesti karjamaarohuga alla neelates. Peamised levitajad on lambad. Sigade askarioos (solgetõbi) – täiskasvanud sigadel peensooles parasiteeriv suur ümaruss (10-30cm) 6-8 nädalat. Munad säilitavad nakkusvõime väliskeskkonnas mitme aastal vältel. Alla 15 kraadi munad väliskeskkonnas edasi ei arene, aga eluvõime säilitavad. Tekitavad maksakahjustusi. Hobuste enterostrongülidoosid (pihtussilistõved) – mäletsejalistel kõige enam levinum ümarusstõbede rühm
annaabi.ee 
