Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik. Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Sakala kõrgustiku põhja-ja loodeservaks on kunagise Balti paisjärve rannaastang, mille kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, et veekogud, kuhu suubusid orge
tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - 136 m. Pinnamood Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, et veekogud, kuhu suubusid orge kujundanud
Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik. Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Sakala kõrgustiku põhja-ja loodeservaks on kunagise Balti paisjärve rannaastang, mille kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. akala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Sakala kõrgustiku vanad orud on tekkinud juba enne viimast jääaega. Vanad orud on tugevasti mõjutanud reljeefi kujunemist jääajal. Jääaja alguses olid sügavad orud jää
käekirjade sobimatust. 4 Ajastule iseloomulikult jäi väga palju projekte riiulile. 18. 1968-1970 Päri keskusehoone Pormeistri majad hakkasid järkjärgult muutuma ekspressiivsemaks ja skulpuraalsemaks. 1960. ja 1970.aastate maju iseloomustavad julged ja jõulised liigendused nii plaanis kui mahus, kaldpinnad, diagonaalsed jooned ja lausa programmiline pinnareljeefiga seostamine. 19. 1970 Saku Taimekaitsejaam Pormeister näitas end taas äärmiselt innovatiivse arhitektina. Hoone koosneb lihtsatest plokkidest, mida ühendab soklikorruse-kõrgune paekivist müüritis.Uudne on ka põhiplaanis diagonaalselt ära lõgatud fassaad. Kolme hooneploki vahealad on kujundatud haljastatud terassidena. 20. 1968(valm. 1975) Jäneda sovhoostehnikumi õppehoone 20.sajandi mõisahäärberile juurdeehitusena liidetud õppehoone. Romantilise ebasümmeetrilise
annaabi.ee 
