3 mm paksune rubiinklaasi ("Bullseye") klaasitükk. Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Rubiinklaasi osati valmistada juba antiikajal. Vahepeal tema valmistamise meetod unustati, leiutati aga uuesti 1679. a. Johann Kunckel von Löwensterni poolt, kes sulatas klaasimassi nn. Cassiuse purpurit (kullakolloid tina(IV)hüdroksiid geelis). Rubiinklaasi värvuse mikroskoopiliseks põhjuseks on nn. pinnaplasmonid - kulla juhtivuselektronide "gaasi" võnkumised osakeste pindkihis. Pinnaplasmonite sagedus sõltub tugevalt kullaosakeste suurusest ja ilmneb kullakolloidide spektrites karakteerse neeldumiribana piirkonnas 500 ... 600 nm. Kiri "23K" ütleb, et tegemist on kullaga, milles muid metalle sisaldub 1/24 osa (puhast kulda 23/24). Teisisõnu on tegemist kullaga, mille proov on 960 (sisaldab 96% puhast kulda). Vaatama näivalt suurele kogusele on helveste kogumass tühine. Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses.
7.1 Sissejuhatus 7.1 Tööpõhimõte 43 KÜSIMUS: 16) Mida tähendab pinnaplasmon? Kuidas ta tekib? 7.3 Kretschmanni eksperimendiskeem 44 7.4 Otto eksperimendiskeem KÜSIMUS: 17) Mis sarnasused ja erinevused Kretchmanni ja Otte eksperimendiskeemide vahel? 45 7.4 Mõõteseadme ehitus KÜSIMUS: 18) Selgitage lühidalt mõõtskeemi pinnaplasmonite mõõtmiseks? 46 7.4 Rakendused: DNA, proteiinide detekteerimine 47 8 OPTILISED METAMATERJALID 8.1 Sissejuhatus Metamaterjale defineeritakse raamatutes ja artiklites erinevalt. Kreeka keeles omab sõna ,,meta" tähendust ,,üle". Erinevad autorid on üksmeelel, et metamaterjalide näol on tegemist materjalidega,
annaabi.ee 
