elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. 3 mm paksune rubiinklaasi ("Bullseye") klaasitükk. Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Rubiinklaasi osati valmistada juba antiikajal. Vahepeal tema valmistamise meetod unustati, leiutati aga uuesti 1679. a. Johann Kunckel von Löwensterni poolt, kes sulatas klaasimassi nn. Cassiuse purpurit (kullakolloid tina(IV)hüdroksiid geelis). Rubiinklaasi värvuse mikroskoopiliseks põhjuseks on nn. pinnaplasmonid - kulla juhtivuselektronide "gaasi" võnkumised osakeste pindkihis. Pinnaplasmonite sagedus sõltub tugevalt kullaosakeste suurusest ja ilmneb kullakolloidide spektrites karakteerse neeldumiribana piirkonnas 500 ... 600 nm. Kiri "23K" ütleb, et tegemist on kullaga, milles muid metalle sisaldub 1/24 osa (puhast kulda 23/24). Teisisõnu on tegemist kullaga, mille proov on 960 (sisaldab 96% puhast kulda). Vaatama näivalt suurele kogusele on helveste kogumass tühine.
Rakendused. 5.1 Fresneli valemid (peegeldumiskoefitsiendid). 5.2 Rakendus: ellipsomeetriline murdumisnäitaja mõõtmine. 6. Footonkristallid: valguse mõjutamine perioodiliste struktuuridega 6.1 Sissejuhatus. Footonkristallide kontseptsioon. 6.2 Difraktsioonvõre ja footonkristalli värvuse tekkimise võrdlus 1 6.3 Footokristallide valmistamise tehnoloogiad: litograafia 7. Metall kui optiline materjal: Pinnaplasmonid 7.1 Sissejuhatus. 7.2 Tööpõhimõte. 7.3 Kretschmanni eksperimendiskeem. 7.4 Otto eksperimendiskeem. 7.5 Mõõteseadme ehitus. 7.6 Rakendused. 8. Optilised metamaterjalid. 8.1 Sissejuhatus 8.2 Ülevaade tehislikest optilistest materjalidest 8.3 Negatiivne murdumisnäitaja 8.4 Valguse levimine vasakukäelistes materjalides 8.4.1 Doppleri efekt 4.4.2 Vavilov-Cherenkovi efekt 8
annaabi.ee 
