Rakukest puudub. Tänu sellele on rakud on pleomorfsed (samas kultuuris esinevad erikujulised rakud). Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Arvatakse, et nende eellastel on rakukest olemas olnud, aga see on evolutsioonis taandarenenud. Enamus mükoplasmasid on parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid. Parasiteerivad nimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. On reeglina pinnaparasiidid. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Mükoplasmad Mükoplasma koloonia meenutab härjasilma. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke je sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kõripõletikke ja kopsupõletikke
paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Kasutavad peremeesraku ATPd, kuna ise seda sünteesida ei suuda. Põhjustavad silmahaigusi, suguelundite põletikke, kopsupõletikku. · Mükoplasma väikesed ja väikese genoomiga bakterid. Samuti parasiit bakter, kasutab peremeesraku aineid. Rakkude suurus u 0,1-10 µm. Rakukest puudub ning seetõttu on nende kuju muutlik ja nad on osmootselt tundlikud. On reeglina pinnaparasiidid, kuid on näidatud ka raku sisse tungimist. Inimestel ja loomadel elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil ja liigestes. 26. Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. · Raku suurus on erinev eukarüootne rakk on ca 10x suurem. · Eukarüoodis on membraaniga ümbritsetud tuuma olemasolu. · Eukarüootidel histoonide olemasolu (ka arhetel).
vaagna põletikke (pelvic inflammatory disease). Seotud viljatusega. Mükoplasmad on tülikad koekultuuride saastajad. Seerum, millel kultuure kasvatatakse, võib olla saastunud, kuid saastus võib olla pärit ka koekultuuriga töötaja suust (süljepiisad). Patogeneesi mehhanismid. Inimest ja loomi nakatavad mükoplasmad kleepuvad tugevasti limaskestadele hingamiselundites ja urogenitaaltraktis ja enamasti ei tungi verre ega kudedesse. Seega nad on pinnaparasiidid. Adhesioon on piisavalt tugev, et vältida mükoplasmade väljauhtumist. Mükoplasmal peab adhesiiniks olema mõni rakumembraani komponent (näiteks lipoglükaan). Tema membraan kleepub peremeesraku membraanile. See tihe kontakt toob kaasa selle, et mükoplasma poolt toodetud NH3, H2O2 ja superoksiidradikaalid saavad kergesti tungida peremeesrakku ja kahjustada selle kudesid. Mükoplasmade poolt toodetud H2O2 ja superoksiidradikaal tungivad peremeesrakku.
Mükoplasmad Väikesed (5% E. coli raku ruumalast), väikese genoomiga (geene ca 500- 5x vähem kui E. coli). Rakukest puudub pleomorfsed. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi sterooli, aga väiskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Ilmselt eelastel rakukest olemas, aga taandarenenud evolutsiooni käigus. Parasiitsed- väljaspool organismi kasvatamine nõuab keerukaid söötmeid. Parasiteerivad inimestel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Reeglina pinnaparasiidid, kuid näidatud, et suudavad raku sisse tungida. Hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestad, silm, söögitoru epiteel ja liigesed. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põletikud ja sigimatus. M. pneumoniae- kõripõletik ja (VÄGA nakkav) kopsupõletik. Ureaplasma urealyticum- uretriit, neeru- ja põiekivid. 15 EU- JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS. ARHEDE ERILISED
annaabi.ee 
