Soojusülekanne- siseenergia levimine ühelt kehalt teisele. Soojusülekande liigid: · Soojusjuhtivus- soojusülekande liik,kus energia levib ühelt kehalt teisele molekulide vaheliste põrgete tõttu. · Konvektsioon- soojusülekande liik, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu. · Soojuskiirgus- soojusülekandeliik, kus energia levib elektromagneetiliste lainete kiirgamise tõttu. Keha pinna soojuse äraandmise võime sõltub: · Temperatuurist · Massist · Pinnaomadustest · Pindalast Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Q- soojushulk-1J Q = cmt Q = cm( t 2 - t1 ) c-aine erisoojus-1J/g*K m-keha mass- 1kg t- temp.muut- K Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk tõstab ühikulise massiga keha temperatuuri ühe kraadi võrra
· massiivsed, lagedad seinapinnad saab liigendada taimestikuga. Faktuur(tekstuur) Faktuur e pinnastruktuur iseloomustab pinna visuaalset kvaliteeti. Olenevalt materjalist, värvusest, pinnatöötlusest ning pinna liigendatusest mõjub vorm erinevalt. Maastikukujunduses esinevate mitmesuguste pindade nt teed, platsid, muru faktuur sõltub eeskätt materjalist, nt plaatpinna muster on seda tihedam mida väiksem on plaat. Kujunduslikust seisukohast, lähtudes vormi pinnaomadustest, on maastikul kahtlemata huvitavamateks elementideks vesi ja taimestik. Sõltuvalt ilmastikust võib taimestik olla eriilmeline. Taimfaktuur pakub palju eriilmelisi pindu, mille faktuur sõltub lehe värvusest, kujust, suurusest ning puudel-põõsatsel ka oksagraafikast. Sümmeetria, tasakaal ja rütm Ajaloolises kontekstis võib pargikunsti lähtuvalt sümmeetria kasutamisest jaotada kaheks: nn prantsuse e regulaarstiiliks, mille kandev idee põhineb teljelisusel ja
Faktuur ehk pinnasstruktuur iseloomustab pinna visuaalset kvaliteeti. Olenevalt materjalist, värvusest, pinnatöötlusest ning pinna liigendatusest mõjb vorm erinevalt. Maasitukukujunduses erinevate mitmesuguste pindade faktuur sõltub eeskätt materjalist. Looduslike vormide faktuur on pidevas muutumises seoses paljude looduslike protsessidega. 4 Kujunduslikust seisukohast lähtudes vormi pinnaomadustest, on maastikul huvitavamateks elementideks vesi ja taimestik. 2.4 Sümmeetria ja tasakaal Sümmeetriline vorm koosneb reeglipäraselt üksteise suhtes asetsevaist ja geomeetriliselt ning füüsiliselt võrdseist osadest. Ajaloolises kontekstis võib pargikunsti lähtuvalt sümmeetria kasutamist jaotada kaheks: nn. prantsuse stiiliks ehk regulaarstiiliks, millekandev idee paseerub teljelisusel ning sümmeetrial ja, vastandina eelmisele, inglise stiilile ehk
annaabi.ee 
