Vees nagu maismaalgi sõltuvad valgusolud ilmast ja aastaajast, kuid igale veekogule ainuomase valgusreziimi kujundavad vees sisalduvad lahustunud ained ja hõljum. Kuigi Maale jõuab elektromagnetkiirguse lai spekter, kasutavad nii taimed kui ka loomad sellest vaid kitsast ja peaaegu kattuvat lainepikkuste vahemikku (Masing, 1992), mida nägemisaistingu tekitajana nimetatakse nähtavaks valguseks ja taimede seisukohalt foto -sünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (PAR). Päikesekiirguse, vee pinnaomaduste ja vee optiliste omaduste koostoime tagajärjel kujuneb välja veekogule iseloomulik valgusväli s.o valguse spektraalne sügavusjaotus. Vee optilised omadused, mida väljendavad valguse neeldumis- ja hajumistegur, on osaliselt määratud puhta vee omadustega, kuid neid mõjutavad tugevasti vees olevad optiliselt aktiivsed ained. Kõige rohkem neelavad valgust taime -rakkudes sisalduvad pigmendid ja veele värvust andvad lahustunud orgaanilised ained, peamiselt huumusained
nende olemus ja kahjustuse lokalisatsioon. Lisaks motoorsete funktsioonide kahjustatusele esineda võivad probleemid vaimses arengus, sensoorsetes võimetes, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus. Sekundaarsete arenguprobleemide tekkimise risk. Kehaline/motoorne areng - Üldmotoorika Põhiasendid ja liikumised, tasakaal, liigutuste tunnetus, juhtimine ja koordinatsioon - Peenmotoorika Käte ja sõrmede liigutused (haaramine, kinni hoidmine ja lahti laskmine, objektide raskuse, kuju, pinnaomaduste tajumine, vahendite hoid ja käsitsemine; juhtiva käe eristumine; kahe käe koostöö) - Artikulatsiooniaparaadi motoorika Kõneliigutused Motoorika arengu häired - Neuroloogilise häire puhul on esmajoones kahjustatud liigutusi koordineerivad närvisüsteemi osad (KNS) häiritud on kehaasendi hoidmine, kontroll tahtlike liigutuste üle ning sageli ka puutetundlikkus. - Ortopeediline häire hõlmab luid, liigeseid ja lihaseid. Neuroloogilised häired - Peaaju kahjustused
annaabi.ee 
