maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki. Loodus ja inimene on omavahel vägagi tugevasti seotud. Inimene hakkas loodust mõjutama juba muistsetest aegadest. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Tavaliselt reostavad inimesed pinnast, vett, õhku, maapinda. Vee reostuse taga on üsna sageli nafta tankerid. Kui näiteks kuskil peaks suur tanker põhja minema on tagajärjed katastroofilised. Vee reostus omakorda kahjustab loomi, õhku, pinnanst jne. Vett peaksime igaljuhul hästi hoidma. Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Paneb mõtlema, et raiskame kõlbulikku joogivett ainuüksi 30% WC-s. Õhureostus tekib kütuste põlemiselt autode, vabrikute saasteained, heitgaasid, raskemetallid jne. Õhureostust vähendab näiteks tuuled. Samas võivad tuuled tuua palju väga kahjulikke ained
Seega mida enam 19 kapillarseid poore on, seda paremini tuleb vesi mulla pinnale. Viilu harjadel on kuivamine kiirem, madalad lohud kuivavad aeglasemalt. Kui me libistame, siis katkestame kapillaarid ära. Seega libistamisega aeglustame aurumist ja ka kuivamist! Millal peaks libistama hakkama? Põld peaks olema kirju väljanägemisega künniviilude harjad hakkavad muust pinnanst heledaks muutuma. Libistamise efekt väheneb oluliselt kui muld on kõvaks kuivanud. Sobivaim mullaniiskus on 50...60% maksimaalsest veemahutavusest, raskematel muldadel väiksema, kergematel suurema niiskuse juures. ÄESTAMINE Äestamise ülesanded sõltuvad äestamise ajast. Eristatakse: - külvieelset - külvijärgset - külvijärgset ehk kasvuaegset äestamist Külvieelne äestamine võib toimuda ka üheaegselt kündmise, kultiveerimise jmt. tööga, külviaegsel
annaabi.ee 
