1. trigonomeetriline nivelleerimine Kasutasime praktikumis praktilise töö tegemiseks elektrontahhümeetrit. Töö eesmärk oli leida kokku lepitud punktide edasi- ja tagasivaate lugemid, mõõta instrumendi kõrgus, viseerimiskõrgus ja nende andmete abil arvutada välja vertikaalnurk ʋ, punktide kõrgused H jne. B(1...7) 2.Pinnanivelleerimine Meil oli käsitleda maatükk suurusega 10x10 m. Teostasime antud joonisel pinnanivelleerimise. Lähtereeperiks oli ruudu külg C8, mille kõrgus on 13,263. Ala nivelleerimiseks kasutasime kinnist nivelleerimisekäiku. Maapinna(kastide nurga punktid) üksikpunktide nivelleerimiseks kasutasime vahepunktide meetodit. Esmalt tasandasime nivelleerimiskäigu. Nivelleerimiskäik kulges C8 - 05 - C0 - C4 - D6 - C8. Ette olid antud edasi-ja tagasivaate lugemid. Esimene lugem esimese horisondi oma, teine lugem teise horisondi oma. Leidsime maapinna punktide kõrgused
LATID Jaotiste vead. Nõuetekohane kontroll ning kalibreerimine. Tänapäeval on võimalik teha automatiseeritud kontroll iga jaotise pikkuse kohta. · Lati kalle Vesilood või teised meetmed kalde elimineerimiseks (edasi-tagasi kõigutamine). NIVELLIIRID Vajumine pehmes pinnases (kuuma päevaga asfalt ebastabiilne!) või statiivi jalgade kaardumine. Kompensaatorite vead magnetiseerumine) · Parallaks· Optika puudujäägid lugemite võtmisel 66. Pinnanivelleerimise välitööd ruutude meetodil Ehitiste projekteerimisel ja maapinna planeerimisel on tarvis teada täpselt olemasolevat reljeefi ja selleks on võimlik kasutada geomeetrilist nivelleerimist ja mõtteks on määrata hästi paljude maapinna punktide kõrgused ning niimoodi saada täpne ettekujutus reljeefist. Pinna kujutamisel kasutatakse kahte põhimõttelist skeemi: ruutude meetod ja magistraalide meetod. Pinna nivelleerimise plaanid tehakse tavaliselt suures mõõtkavas (1:200 1:2000).
Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: H i = HRp + hi' 64. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. hprakt = h1 + h2 + ... + hn hteor = HRpB HRpA fh = hprakt - hteor lub fh = ±50l mm phi = - fh / L * li hi' = hi + phi Hi = HRp + hi' 65. Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded. 66. Pinnanivelleerimise välitööd ruutude meetodil. · Maastikule märgitakse välja ruutvõrk ( tavaliselt lähtudes mõõdistamiskäigu ühest küljest või siis katastriüksuse/ehitusplatsi ühest piirküljest). Ruudu külje pikkus valitakse sõltuvalt reljeefist, plaani mõõtkavast ja ka plaani otstarbest. Mõõtkavas 1:500 ruudu külg ei tohi olla pikem kui 20 m. kasutatakse mõõdulinti, teodoliiti ja ekkerit. Ruudu tipud tähistatakse maavaia või tähisvaiaga.
hi + phi ja ∑h’ = 0. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi’ 61. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. ∑hprakt = h1 + h2 + ... + hn ∑hteor = HRpB – HRpA fh = ∑hprakt - ∑hteor lub fh = ±50√l mm phi = - fh / L * li hi’ = hi + phi Hi = HRp + hi’ 62. Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded. 63. Pinnanivelleerimise välitööd ruutude meetodil. Maastikule märgitakse välja ruutvõrk ( tavaliselt lähtudes mõõdistamiskäigu ühest küljest või siis katastriüksuse/ehitusplatsi ühest piirküljest). Ruudu külje pikkus valitakse sõltuvalt reljeefist, plaani mõõtkavast ja ka plaani otstarbest. Mõõtkavas 1:500 ruudu külg ei tohi olla pikem kui 20 m. kasutatakse mõõdulinti, teodoliiti ja ekkerit. Ruudu tipud tähistatakse maavaia või tähisvaiaga
Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: hi' = hi + phi ja h' = 0. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi' 38. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. hprakt = h1 + h2 + ... + hn hteor = HRpB HRpA fh = hprakt - hteor lub fh = ±50l mm phi = - fh / L * li hi' = hi + phi Hi = HRp + hi' 39. Pinnanivelleerimise välitööd. Tasasel maastikul nivelleeritakse ruutude meetodil. Ruudustik märgitakse maastikule lindi ja teodoliidiga, ekkeri abil. Punktide maksimaalne kaugus võib olla 20m. Ruutude tippude kindlustatuse aste sõltub sellest, kui kaua peab tähistus säilima. Kui tähistus on vajalik ainult mõõdistamise ajaks siis piisab tunnusvaiadest. Kui antud maatükil ei ole ennem tehtud situatsiooni mõõdistamist, siis tehakse seda üheaegselt ruudustiku märkimisega
Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: hi' = hi + phi ja h' = 0. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi' 38. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. hprakt = h1 + h2 + ... + hn hteor = HRpB HRpA fh = hprakt - hteor lub fh = ±50l mm phi = - fh / L * li hi' = hi + phi Hi = HRp + hi' 39. Pinnanivelleerimise välitööd. Tasasel maastikul nivelleeritakse ruutude meetodil. Ruudustik märgitakse maastikule lindi ja teodoliidiga, ekkeri abil. Punktide maksimaalne kaugus võib olla 20m. Ruutude tippude kindlustatuse aste sõltub sellest, kui kaua peab tähistus säilima. Kui tähistus on vajalik ainult mõõdistamise ajaks siis piisab tunnusvaiadest. Kui antud maatükil ei ole ennem tehtud situatsiooni mõõdistamist, siis tehakse seda üheaegselt ruudustiku märkimisega
määrata ehitise kõik vajalikud punktid ja tasandid selle kõrguse suhtes. Reeperite paigutuse tihedus sõltub ehitatava objekti iseärasustest. Mingi üksiku maja ehitamisel piisab harilikult ühest reeperist, aga maanteetrassi rajamisel on vaja asetada reeperid näiteks trassi alguses, lõpus ja igal kilomeetril. 63. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine 64. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine 65. Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded 66. Pinnanivelleerimise välitööd ruutude meetodil Ruutude meetod (avatud ning vähese reljeefimuutusega maastikul) Maastikule märgitakse välja ruutvõrk (tavaliselt lähtudes mõõdistuskäigu ühest küljest või siis katastriüksuse / ehitusplatsi ühest piiriküljest). Ruudu külje pikkus valitakse sõltuvalt reljeefist plaani mõõtkavast ja ka plaani otstarbest (10, 20, 50 või 100 m). Mõõtkavas 1:500 ruudu külg ei tohi olla pikem kui 20 m
annaabi.ee 
