Märgadel aladel lambaid pidevalt karjatades nad haigestuvad. Karjatamiskoormus kultuurkarjamaadel 8-10 utte/ha. Ühele utele 0,125 ha karjamaad. Hea kultuurrohumaa karjamaarohu toiteväärtuseks kuivaines on 10…10,5 MJ/kg. Tegelik karjatamiskoormus sõltub karjamaade saagikusest. Pool-looduslikel karjamaadel on karjatamiskoormuseks ligikaudu 1-3 utte/ha. Ühe ute kohta koos talledega vajatakse ligikaudu 0,33- 1 ha poollooduslikku karjamaad. Koplite tarastamiseks kasutatakse võrku, pinnalaudu või latte nii, et aed saaks tihe. Kuna need on suure materjalimahukusega, võib need asendada elektritaraga. Lammaste väljaõppeks on vajalik ajutine 3 traadiga elektritaraga koppel nii, et ühe lamba kohta tuleb 15...20 m2 pinda. Õppekoplis on traadiliinide kõrgus 12...15 cm, 25...30 cm ja 6 50...60 cm selleks, et ka talled saaksid väljaõppe. Edasisel karjatamisel võib alumise traadi ära
Sobiv koplite arv on 7...8, kusjuures nende suurus peab vastama loomade arvule ja rohu tagavarale koplis. Tänapäeval soovitatakse siiski 3 kopli süsteemi. Täiskasvanud utt vajab päevas 7-9 kg, jäär üle 10 kg rohtu päevas. Lehmadega võrreldes on 1 lehm võrdne 5 lambale või 7 kitsele. Lisasöödaks karjamaal on mineraalsööt, sool, vajadusel ka jõusööt ja isegi haljassööt. Kindlasti peab lammastel vabalt olema saadav puhas joogivesi. Koplite tarastamiseks kasutatakse võrku, pinnalaudu või latte nii, et aed saaks tihe. Kuna need on suure materjalimahukusega, võib need asendada elektritaraga. Lammaste väljaõppeks on vajalik ajutine 3 traadiga elektritaraga koppel nii, et ühe lamba kohta tuleb 15...20 m2 pinda. Õppekoplis on traadiliinide kõrgus 12...15 cm, 25...30 cm ja 50...60 cm selleks, et ka talled saaksid väljaõppe. Edasisel karjatamisel võib alumise traadi ära jätta, sest rohi kasvab kiiresti ning maandab elektrikarjuse
annaabi.ee 
