Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Kui Maale langeva meteoriidi mass on üle 100 tonni tekib põrkel maapinnaga plahvatuskraater, mis oma kujult meenutab kuu rõngasmägesid. Et Kuu, Marsi ja Veenuse pinnaseanalüüsid sisaldavad samu elemente, on Päikesesüsteemi keemiline ühtsus tõestatud. Erinevalt planeetide pinnakivimeist leidub aga meteoriitide (ka kõige suuremate) hulgas peaaegu puhtast või väikese niklisisaldusega rauast koosnevaid meteoriite. Üldse on raua osakaal meteoriitses aines oluliselt suurem näiteks maakoore või Kuu kivimitega võrreldes; see näib kinnitavat planeetide suure rauasisaldusega tuumade teooriat. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni
Troiliit on pronksivärvi rauamineraal, mis meteoriitides esineb. Kaltsiumi, alumiiniumi, niklit ja väävlit sisaldavad nad ainult vähesel määral. Ülejäänuid elemente on vaid protsendi murdosa. Nendes esineb nii maal tuntuid kui ka tundmatuid mineraale ning nende suurus võib ulatuda mikrokristallilisest kuni jämeda kristalliliseni. Leidub ka peaaegu puhtast või väikese niklisisaldusega rauast koosnevaid meteoriite ja seda erinevate planeetide pinnakivimeist. Üldiselt ongi nende rauasisaldus küllaltki suurem kui maakoore või kuu kivimitega võrreldes. See näib kinnitavat planeetide suure rauasisaldusega tuumade teooriat. Meteoriidid jagatakse üldiselt kolme rühma keemilise koostise põhjal: kivi-, raud- ja kivi-raud meteoriidid. Kivimeteoriidid kondriidid ja akondriidid. Kondriit on harilik kivimimeteoriit, mille põhimassis esineb rohkesti väikesi ja hõbedaselt läikivaid kivikesi. Akondriit on
meteoriitidest. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Et Kuu, Marsi ja Veenuse pinnaseanalüüsid sisaldavad samu elemente, on Päikesesüsteemi keemiline ühtsus tõestatud. Erinevalt planeetide pinnakivimeist leidub aga meteoriitide (ka kõige suuremate) hulgas peaaegu puhtast või väikese niklisisaldusega rauast koosnevaid meteoriite. Üldse on raua osakaal meteoriitses aines oluliselt suurem näiteks maakoore või Kuu kivimitega võrreldes; see näib kinnitavat planeetide suure rauasisaldusega tuumade teooriat. Veel leidub planeetidevahelises ruumis tolmu, gaase ja Päikese poolt välja kiiratud suure energiaga osakesi (kosmilist kiirgust). Massi poolest moodustab see kokku vähem kui
piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Et Kuu, Marsi ja Veenuse pinnaseanalüüsid sisaldavad samu elemente, on Päikesesüsteemi keemiline ühtsus tõestatud. Erinevalt planeetide pinnakivimeist leidub aga meteoriitide (ka kõige suuremate) hulgas peaaegu puhtast või väikese niklisisaldusega rauast koosnevaid meteoriite. Üldse on raua osakaal meteoriitses aines oluliselt suurem näiteks maakoore või Kuu kivimitega võrreldes; see näib kinnitavat planeetide suure rauasisaldusega tuumade teooriat. Veel leidub planeetidevahelises ruumis tolmu, gaase ja Päikese poolt välja kiiratud suure energiaga osakesi (kosmilist kiirgust)
asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Et Kuu, Marsi ja Veenuse pinnaseanalüüsid sisaldavad samu elemente, on Päikesesüsteemi keemiline ühtsus tõestatud. Erinevalt planeetide pinnakivimeist leidub aga meteoriitide (ka kõige suuremate) hulgas peaaegu puhtast või väikese niklisisaldusega rauast koosnevaid meteoriite. Üldse on raua osakaal meteoriitses aines oluliselt suurem näiteks maakoore või Kuu kivimitega võrreldes; see näib kinnitavat planeetide suure rauasisaldusega tuumade teooriat. Veel leidub planeetidevahelises ruumis tolmu, gaase ja Päikese poolt välja kiiratud suure energiaga osakesi (kosmilist kiirgust). Massi poolest moodustab see kokku vähem kui
annaabi.ee 
