T = M =F ∙ ( L+t+ b−x c )=5 ∙ ( 0,6+0,005+ 0,21−0,07 )=3,725 kN ∙ m 3.3 Keevisõmbluse lõikepinge Ohtliku lõigu põikjõud : Q = F = 5kN Q 5 ∙103 tQ = = =7937 a−1 A 0,21∙ a+0,21 ∙ a+0,21 ∙ a Lõikepinge eeldatakse ohtlikus lõikes laotuvaks ühtlaselt. 3.4 Keevisõmbluse suurimas väändepinged T ∙r t Tmax = , kus T = ohtliku lõike väändemoment, r = suurim kaugus pinnakeskmest, I0 = I0 polaarinertsimoment pinnakeskme suhtes. 3.3.1 Suurimad kaugused pinnakeskmest C1 r1 O1 r2 O2 r 1=r 2 =√ z 2c +(b−x c )2=√ 105 2+(210−70)2=175 mm 3
Keevisliitele mõjuv pöördmemoment: M =F∗( L+t +b−X C ) =5 ( 0,4+0,005+0,17 +0,0425 )=3,09 kN m Ohtliku lõike põikjõud: Q=F=5 kN Ohtliku lõike väändemomoment: T =M =3,09 kNm Keevisõmbluse lõikepinge: Q F 5∗103 TQ= = = =14 706∗a−1 A A 1+ A 2 0,17 a+0,17 a Keevisõmbluse suurim kaugus pinnakeskmest: b−X C ¿2 ¿ 170−42,5 ¿2 ¿ 42,52 +¿ Z 2C +¿ r 1= √ ¿ c−Z C ¿2 ¿ 170−42,5 ¿2 ¿ 42,52 +¿ xC2 + ¿ r 1= √ ¿ Keevisõmbluse polaar-inertsmimoment: 3 3 3
·Filtratsioonikao läbi väikese veehoidla põhja Wf = 2,5 k A hk m3 aastas, ·kus k on veehoidla põhja pinnase filtratsioonimoodul m/d (vt Hüdraulika ja pumbad, lk 235), A veehoidla pindala m2 ning hk veehoidla keskmine sügavus m. ·Ligikaudse filtratsioonivooluhulga läbi pinnaspaisu ja selle alt m3/d, kus A on veehoidla pindala m2, H vee sügavus paisu ees m ning L kaugus veepeegli pinnakeskmest paisu alumise servani m. ·Arvutuseelsetes mõttekäikudes võib filtratsioonikaoks veehoidlast võtta: heade hüdrogeoloogiliste tingimuste puhul (pais ja selle aluspinnas vett halvasti läbilaskev) 00,5 m aastas ehk 510% veehoidla keskmisest mahust (0,51% kuus); keskmiste hüdrogeoloogiliste tingimuste puhul 0,51 m aastas ehk 1020% veehoidla keskmisest mahust (11,5% kuus); ebasoodsate hüdrogeoloogiliste tingimuste puhul võib filtreeruda 2040% veehoidla mahust, s
8.2.2. Ühemärgiline normaalpinge laotus Ekstsentrilises pikkes varda ristlõike pingelaotuse (y,z) kuju sõltub pikikoormuse F rakenduspunkti paiknemisest ristlõike pinnakeskme suhtes: · kui pikikoormus mõjub täpselt pinnakeskmes, siis on tegemist pikkega (tõmme või surve) koos ühemärgilise ja ühtlase normaalpinge laotusega; · kui pikikoormus mõjub pinnakeskmest väga kaugel, siis on tegemist painde või vildakpaindega koos erimärgilise normaalpinge laotusega ning pinnakeset läbiva nulljoonega; · kui pikikoormus mõjub pinnakeskme ligidal, tekib ilmselt ühemärgiline, kuid mitteühtlane normaalpinge laotus. · tuuma sees mõjuv teljesihiline koormus tekitab
annaabi.ee 
