metalle (rauda, vaske, tina, alumiiniumi jt.) ning nende sulameid (messingit, pronksi, terast). Väärismetallide (kulla, hõbeda ja plaatina) töötlemist nimetatakse kullassepakunstiks. Metallikunstitehnikaid tunti juba vanaajal. Põhilised nüüdisaja viljeldavad tehnikad on valu (sulametalli valamine vormi), sepistamine, kohrutamine (lehtmetalli külmalt venitamine ja vormimine) ning teistest hiljem kasutusele võetud trugimine (lehtmetalli vormimine treipingil). Pinnakaunistustehnikad on graveering, hapetega söövitamine, emailiga katmine ja panustamine (muust metallist või materjalist osade liitmine). Metalli tooted on tarbe- ja ilunõud, ehted, küünlajalad, ordenid ja medalid, arhitektuurne sepis ja muu sarnane. Vana- ja keskajal valmistati ka kaunistatud relvi ja raudrüüsid. Kasutatud kirjandus: Eneke, EE, Internet, Google, vikipeedia, ,,Kunsti õpik" professor O. Raunam
kui ka pärast vaapamist. *Nahakunst Nahakunst on nahaehistöö ehk tarbekunst. Kaunistamise otstarbel rakendatakse kuldamist, värvimist, mustri lõikamist, templitega trükkimist, naharibade põimimist ja mitut värvi nahatükkide mustriks kleepimist. *Metallikunst Metallikunst on tarbekunstiala, kus materjalina kasutatakse metalle ning nende sulameid. Näiteks: kulda, hõbedat, plaatinat ja segudena pronksi messingit jne. Väärmetallide töötlemist nimetatakse kullassepa kunstiks. Pinnakaunistustehnikad on uurendamine, hapetega söövitamine, emailiga katmine ja panustamine. Peamiseks metalli töötlemisviisiks on tagumine. Metallikunsti tooted on tarbe - ja ilunõud, ehted, küünlajalad, orderid ja medalid, arhitektuurne sepis jms. Esemeid kaunistatakse muuseas pinna täppimise või tembeldamisega, puhandumis KUJUTAV KUNST Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Kujutav
annaabi.ee 
