(läänest ja põhjast) ja Sirgala (idast). Pimestiku klindisaari kattev umbkaudu 5 m paksune paelasund, mille pealispind lasub enam- vähem sellele alale normaalsel tasemel, st. 25-30 m ümp, on tihedalt lõhedest läbitud ja kohati isegi kergelt kurdudesse surutud. Saartevahelisel alal on aluspõhja kivimid 20-30 m kerkinud, katvad lõhelised lubjakivid on mandrijää poolt ära kulutatud ja mõnevõrra paksema pinnakattekihi all avaneb Kambriumi sinisavi või liivakivi. Ka viimased on sageli kallutatud lasuvusega või siis kurdudesse surutud. Suur-Pimestiku pangassaar (klindisaar) (u 1,5 km2), mille lõuna suunas madalduv paeplatoo on tasemel 3025 m ümp, on
o Loomade arvukuse järsud muutused o Liikidele vajaliku inimmõju lakkamine o Saastatus (kemikaalid) o Ärakorje ja tallamine o Introduktsioon (võõrliigid) · Eesti floora liigirikkus (millest on tingitud?) o Erinev mulla lähtekivim erinevas paigus (liivakivi vs karbonaatne aluskivim) o Erinevad veeolud ja pikk rannajoon o Sisevete rohkus o Kliima kontinentaalsus (mandriline/mereline) o Pinnakattekihi omadused (tüseduse muutlikkus kuhjunud vs akumuleerunud setted) o Kaugus rannajoonest ja kõrgus merepinnast > Madal- ja Kõrg-Eesti o Ökosüsteemide arengujärk (rabade areng, isotaatiline maakerge) o Pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine o Esindatud 113 sugukonda (s.h 12 sõnajalgtaimi) > suuremad sugukonnad korvõielised (25%), lõikheinalised (7%), kõrrelised, roosõielised (6%).
o Loomade arvukuse järsud muutused o Liikidele vajaliku inimmõju lakkamine o Saastatus (kemikaalid) o Ärakorje ja tallamine o Introduktsioon (võõrliigid) Eesti floora liigirikkus (millest on tingitud?) o Erinev mulla lähtekivim erinevas paigus (liivakivi vs karbonaatne aluskivim) o Erinevad veeolud ja pikk rannajoon o Sisevete rohkus o Kliima kontinentaalsus (mandriline/mereline) o Pinnakattekihi omadused (tüseduse muutlikkus – kuhjunud vs akumuleerunud setted) o Kaugus rannajoonest ja kõrgus merepinnast > Madal- ja Kõrg-Eesti o Ökosüsteemide arengujärk (rabade areng, isotaatiline maakerge) o Pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine o Esindatud 113 sugukonda (s.h 12 sõnajalgtaimi) > suuremad sugukonnad korvõielised (25%), lõikheinalised (7%), kõrrelised, roosõielised (6%).
annaabi.ee 
