LABORATOORNE TÖÖ NR. 9 Pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga Töökohal on kõige lihtsam pinnakaredust mõõta pinnakaredusetalonidega. Need on väikesed plaadikesed, millele on imiteeritud (kriibitud) vastavad pinnakaredused ja mõõtmine käib nende võrdlemise teel detailidega. Karedamaid pindasid võrreldakse palja silmaga, siledamaid aga kas luubiga või väikese kaasaskantava mikroskoobiga. Etalonid valmistatakse eraldi malmidele ja terastele. Erandjuhtudel võidakse valmistada ka etalondetailid. See meetod on siiski küllaltki ebatäpne ja teda kasutatakse üha vähem.
Masinaehituses kasutatakse neist põhiliselt IT 5- IT 12. 16 PINNAKAREDUSKLASSID RA 100 - RA 0,0125 (kokku 14 tk) Pinnakaredusklasside rida RA 100; 50; 25; 12,5; 6,3; 3,2; 1,6; 0,8; 0,4; 0,2; 0,1; 0,05; 0,025; 0,0125. RA metoodika mõõtmestab või võtab arvesse lähtepikkusel kõikide pinnakonaruste keskmise aritmeetilise kõrguse. Mõõtmestatakse mikronites, so 1/1000 mm. Võrreldakse pinnakaredusetalonidega või mõõtmestakse profilo- meetritega. Allikas: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1970/Tehniline%20mootmine.zip/pinnakaredus1.html 17 PINNAKAREDUSKLASSID Tähistamine joonisel a- töötlemisviis määramata b- lõiketöötlemisega mitte töödelda c- töödelda lõiketöötlemisega Allikas (joonised): http://www.e-ope
annaabi.ee 
