defektide poolt tingitud eritakistuse summaga. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist: temperatuuri tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajutamine aatomi poolt suureneb. Samal ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, seega eritakistus kasvab. Juhtivusmaterjalidena kasutatakse kõige rohkem külmalt töödeldud vaske. Väga nõrga voolu ja ülikõrgsagedusvoolu korral kasutatakse hõbedat ja kulda, sest need ei korrodeeru. Kõrgsagedusvool koguneb pinnale ja on vajalik suur pinnajuhtivus, korrosiooniproduktid on aga suure takistuseda. Mõnel metallil (nt Hg) saab eritakistus peaaegu võrdseks nulliga juba enne 0 K saavutamist. Selliseid materjale nimetatakse ülijuhtideks ja nähtust ülijuhtivuseks. Kõigist tuntud metallidest umbes pooltel esineb ülijuhtivus. Ülijuhis praktiliselt puudub energiakadu. Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel. 16. Dielektrikud, nende omadused (polarisatsioon, juhtivus, läbilöök) ja kasutamine
leidmisel arvestatakse ainult juhtivusvoolu, st on takistus alalispinge korral: Ris = U / I - Ipol Dielektrikute korral tehakse vahet ruumi- ja pinnatakistuse vahel. Pinnatakistus on dielektriku pinnal olevate elektroodide vaheline takistus (joonis 3.5). Pinna eritakistuse saamiseks tuleb arvestada elektroodide vahelist kaugust l ja elektroodi pikkust d. Pinna eritakistus S avaldub pinnatakistuse RS kaudu valemiga s = Rs d/1 , Pinnatakistuse määrab ära pinnajuhtivus, mis omakorda sõltub dielektriku pinna puhtusest. Igasugused lisandid pinnal suurendavad pinnajuhtivast ja vähendavad pinnatakistust. Mustunud pinna korral sõltub pinnatakistus tugevalt ka õhu niiskusest. Niiskes õhus kondenseerub tahke aine pinnale õhuke veekiht, milles lahustuvad pinnal olevad lisandid ja tekitavad sisuliselt pinnale elektrolüütlahuse kihi, mis on suure juhtivusega. Tahkete dielektrikute ruumijuhtivus avaldub samasuguste valemitega nagu pooljuhi juhtivus, ainult
Temperatuuri tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajutamine aatomite poolt suureneb. Samal ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, seega eritakistus kasvab. Juhtivusmaterjalidena (juhtmed, kaablid) kasutatakse kõige rohkem külmalt töödeldud (traadiks tõmmatud) vaske. Väga nõrga voolu ja ülikõrgsagedusvoolu korral kasutatakse hõbedat ja eriti kulda, kuna need ei korrodeeru. Kõrgsagedusvool koguneb teatavasti pinnale ja vajalik on suur pinnajuhtivus, korrosiooniproduktid (oksiidid) on aga suure takistusega. 9.5 Ülijuhtivus Suuremal osal ülipuhastel metallidel väheneb eritakistus temperatuuri lähenemisel 0 K-le mingile väikesele väärtusele 0 .Mõnedel metallidel saab eritakistus peaaegu võrdseks nulliga juba enne 0 K saavutamist. Selliseid materjale nimetatakse ülijuhtideks ja nähtust ülijuhtivuseks. Kõigist tuntud metallidest umbes pooltel esineb ülijuhtivus, kuid
Eritakistuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajutamine aatomite poolt suureneb. Samal ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, seega eritakistus kasvab. Juhtivusmaterjalidena (juhtmed, kaablid) kasutatakse kõige rohkem külmalt töödeldud (traadiks tõmmatud) vaske. Väga nõrga voolu ja ülikõrgsagedusvoolu korral kasutatakse hõbedat ja eriti kulda, kuna need ei korrodeeru. Kõrgsagedusvool koguneb teatavasti pinnale ja vajalik on suur pinnajuhtivus, korrosiooniproduktid (oksiidid) on aga suure takistusega. 9.5 Ülijuhtivus Suuremal osal ülipuhastel metallidel väheneb eritakistus temperatuuri lähenemisel 0 K-le mingile väikesele väärtusele 0 .Mõnedel metallidel saab eritakistus peaaegu võrdseks nulliga juba enne 0 K saavutamist. Selliseid materjale nimetatakse ülijuhtideks ja nähtust ülijuhtivuseks. Kõigist tuntud metallidest umbes pooltel esineb ülijuhtivus, kuid
eritakistus kasvab. Lineaarses osas on sõltuvus avaldatav kujul:t =0(1+ T) , kus 0 ja on antud metalli korral konstandid. on eritakistuse temperatuuritegur. Juhtivusmaterjalidena (juhtmed, kaablid) kasutatakse kõige rohkem külmalt töödeldud (traadiks tõmmatud) vaske. Väga nõrga voolu ja ülikõrgsagedusvoolu korral kasutatakse hõbedat ja eriti kulda, kuna need ei korrodeeru. Kõrgsagedusvool koguneb teatavasti pinnale ja vajalik on suur pinnajuhtivus, korrosiooniproduktid (oksiidid) on aga suure takistusega. Takistussulamitena kasutatakse peamiselt manganiini (86% Cu + 12% Mn + 2% Ni), konstantaani (60% Cu + 40% Ni), nikroomi (80% Ni + 20% Cr) ja fekraali (80% Fe + 15% Cr + 5% Al). Manganiini kasutatakse täppistakistite, nikroomi ja fekraali aga kütteelementide valmistamiseks. 9.5 Ülijuhtivus Suuremal osal ülipuhastel metallidel väheneb eritakistus temperatuuri lähenemisel 0 K-le mingile väikesele väärtusele 0
vedelikega, põhjustatud lisandite ja ka dielektriku enda vabade ioonide liikumisest. Isoleermaterjali- dena kasutatavate neutraalsete tahkete dielektrikute 13 16 eritakistus on tavaliselt vahemikus 10 ...10 m, Sele 3.3. Ideaalse kondensaatori ja -takistiga 9 13 polaarsetel 10 ...10 m. asendatud dielektriku vektordiagramm Tahkete dielektrikute pinnajuhtivus on suurel vahelduvpingel. määral seotud saasta ja niiskusega dielektriku pinnal. Eriti kiiresti väheneb pinnaeritakistus, kui ümbritseva keskkonna niiskus ületab 70...80 %. Lisaks eelpooltoodule võib tehnilistes dielekt- Suurima pinnatakistusega on mittemärguvad mater- rikutes olla veel mitmeid üsna suurte kadude alli- jalid (näiteks polüeteen, polüstürool). Tahkete kaid. Nendeks on näiteks juhtivad või pooljuhtivad
annaabi.ee 
