vaimulaadile ega olnud jätnud sügavamaid jälgi. Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmäletistel. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessansi arhitektuuri iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Dekoratiivsel eesmärgil kasutatakse seinapinnaga vahetult liituvaid poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende, nisside ja girlandidega. Sageli esinevaks pinnadekooriks on grotesk - hellenistlikust kunstist üle võetud eri väänisornament. Kõik need antiikajast laenatud elemendid on loovalt ümber töötatud. Olulise uue joonena kujuneb välja tasakaalu taotsus horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Arhitekte huvitab ühtse ruumimõju probleem. Sisekujunduses saavad jõuka kodanluse elamud rikkaliku puutahveldise, mille liigendus meenutab arhitektuurilisi vorme. Kohati ulatub tahveldis laeni
seotud antiikse pärandiga. Nüüd aga tõstetakse viimane täiel määral ausse, ei kopeerita seda aga otseselt, vaid töötatakse loovalt ümber (Alberti traktaat arhitektuurist). Vararenessanssi iseloomustab gooti omast erinev harmooniataotlus horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Taas võetakse kasutusele ümarkaar. Suureneb dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse seinapinnast eenduvaid poolsambaid, seinu liigendatakse simsside, karniiside ja nissidega. Paljukasutatud pinnadekooriks on grotesk - s.o hellenistlikust kunstist üle võetud väänisornament. Idapoolsest kultuuriruumist tuleb arabesk - keerukalt põimuvate lehe- ja väänkasvumotiividega peamiselt sümmeetriline ornament, islami kunstis liituvad geomeetrilised elemendid ja kiri. Alates renessansist sisaldab arabesk ka figuraalseid (inim-, looma-, linnu- jm) lisandeid, trofeede ja arhitektuuridetailide kujutisi ning seda hakatakse nimetama groteskiks.
annaabi.ee 
