plasmiid (suur, ca 220 kb). Inimene on Shigella'le väga tundlik ja ei ole vaja suurt hulka rakke sisse süüa, et haigestuda. Maohape Shigellat ei tapa. Raviks kasutatakse AB, nagu ampitsilliini ja baktrimi. Levib Shigellaga saastunud (fekaalidega saastunud) toidu ja veega. Eestis oli 2003 aastal 143 shigelloosi juhtu. *Salmonella elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Salmonellal on 12 liiki ja tohutult palju serovare (kuni 2400), mida põhjustavad erinevad pinnaantigeenid. Salmonellad põhjustavad kahte tüüpi haigusi: 1. Kõhutüüfus. Tekitavad S. typhi ja S. paratyphi A. Esimesed sümptomid on palavik ja peavalu. Tüüfusetekitaja satub organismi suu kaudu, jõuab peensoolde ja tungib selle limaskesta epiteelirakkudesse ja paljuneb peensoole lümfikoes ja makrofaagides. Soole limaskesta tekivad haavandid. Levivad vere ja lümfiteede kaudu, ringlevad organeis ja jõuavad maksast sapipõie kaudu soolde tagasi. Lüüsunud rakkudest vabanev endotoksiin
vaktsiinid. Teised bakterite vastased vaktsiinid sisaldavad bakterite rakuseina komponente. Nt läkaköha, meningokoki, pneumokoki vastased vaktsiinid. Mõned viirusvastased vaktsiinid sisaldavad vektoreid (nt pärmiseen), mis sisaldavad antigeenseid klonaalseid valke. Toksoide kasutatakse difteeria, teetanuse, koolera vastastes vaktsiinides. Subühikulised vaktsiinid (subtsellulaarsed, toksoidid) on loodud, et vähendada vaktsiini toksilisust. Pinnaantigeenid on kasutusel B-hepatiidi vaktsiinis. Superantigeenid. Antigeenid (valgud, mida toodavad mitmed patogeenid: bakterid, mükoplasmad, viirused), mis suudavad aktiveerida suure hulga Th-rakke. Tähtsamad superantigeenid on stafülokokkide endotoksiinid, mis võivad seostuda TCR Vβ-regiooniga (T-raku retseptori varieeruva osa β-ahelaga). Th-rakkude aktivatsiooniks on vaja ka, et superantigeen seostuks APC pinna MHC II klassi molekulidega
annaabi.ee 
