käigus. piirkonna geoloogia ja endine kliima võivad anda palju vihjeid tõenäolise kivististe asukoha kohta. samuti ka inimeste tegevusalade kohta. Uurijad kasutavad ka satelliitpilte, et saada maastikust korralik ülevaade. jagades piirkond võrdseteks ruutudeks, kõnnivad nad need ruudud ükshaaval läbi, skanneerides maapinda,lootuses leida mõni tehisese ( An object made or modified by humans) või tõendusmaterjal pinnaalustest kohtadest. kui tõotustlubav koht on leitud, võivad teadlased selle välja kaevata. väljakaevamis tehnika mida nad kasutavad, sõltub täielikult tõendist mida nad otsivad: uurija kes on huvitatud õietolmu andmete kogumisest kasutab rohkem teravamaid tööristu/tehnikat kui see kes on huvitatud puu tööriistadest. kuna väljakaevamine on hävitav protsess ja iga uurimusküsimus nõuab oma
Lisaks toodavad energiat tohutute pindaladega ookeanide looted. Kõigil planeetidel on vett. Planeedid mis asuvad kaugel oma tähest on kattunud jääga, neid kutsutakse Jää maailmaks. Kõige tuttavam näide on meile Pluto. Pluto pealispinnalt võib leida kuni kolme kilomeetri kõrgusi jää mägesid. Ometi ka nii kaugel olevatel planeetidel võib leiduda vedelat vett - pinnaaluseid ookeane. Võib vaid oletada, mis võiks olla kuumuse allikaks. Pole ka vähe tõenäoline leida pimedatest pinnaalustest ookeanidest elu, sest ka Maal on pimedates ookeani sügavustes kalu. Super Maad on kivised planeedid. Maast kaks kuni kümme korda suurema massiga. Meie päikesesüsteemis selliseid planeete pole. Esimesena avastati planeet Kepler 186f. See planeet asub oma päikesest Kepler-186 piisaval kaugel ja piisavalt lähedal, et seal oleks vedelat vett. Võib eeldada, et planeedi atmosfäär sisaldab süsinikdioksiidi, lämmastikku ja vett. Kui Kepler 186f planeedil peaks olema elu, on
annaabi.ee 
