youtube.com/watch?v=uCYFzKoWsGw Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 ja kaugus Maast 55400 miljonit km.Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit.Pöörlemisperiood 24 tundi 39 minutit Maa http://www.youtube.com/watch?v=lwwioJhQzeg Maa ehk maapind on planeedi Maa või ka mõne teise taevakeha maismaa pind. Maad saab omada koos pinnaaluse kihiga. Selles mõttes on Maa tootmisvahend, mida kasutatakse põllumajanduses, ehituses ja teistes tootmisharudes. Maa on loodusgeograafiline piirkond. Mõnikord nimetatakse maadeks ka riike ja muid piirkondi. Maa on maastik või piirkond ilma linnadeta, kus inimesed tegelevad peamiselt põllumajanduse, kalanduse ja metsandusega. Maa ehk maakera on päikesesüsteemi kolmas planeet. Vanaajal peeti maad üheks elementidest.
Mööduval aastal tuli nii sellel tegutsevalt kahelt kulgurilt kui ka selle ümber tiirutavatelt satelliitidelt ohtralt infot, mida annab aastaid töödelda. Praeguseks on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10 meetrit piksli kohta. Järgmise kahe Maa aasta jooksul kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist. ESA kavatseb inimesed Marsile lennutada 2030.2040. aastatel. Umbes samal ajal kavatseb seda ka NASA. Teaduslike uuringute teema Marsil on elu otsingud, Marsi pinnaaluse vee olemasolu ning planeedi geoloogilised struktuurid. Marsi avastamise lugu pajatab ka Soomes ja Eestis tegutseva eestlasest Marsi-fänni, Paul Raudsepa kirjastatud koguteos "Towards Mars! Extra" ("Marsi poole! Ekstra"), mis on tema pikaajalise töö vili. -------------- Bakterid Marsilt Süsiniku isotoopide koostis viitas sellele, et meteoriidikivim võis pärineda Marsilt. Kivim, milles elektronmikroskoobi abil oletatavate bakterite jäljed avastati, kuulub
konvergentsi tsoonis, kus mõjuv tuulepinge on väiksem (joonis 14.2). Hoovus ulatub kuni 200 m sügavuseni ning kiirused on kuni 50 cm/s. Pinnaalune vastuhoovus (Equatorial Undercurrent) on täpselt ekvaatoril, suunatud itta ja paikneb vahetult veepinna all. Vaikses ookeanis avastati 1951, esimesena uuris Cromwell,sealt ka nimetus Cromwell Current. Atlandi ookeanis leiti “jäljed” varem, kuid keegi ei pööranud sellele tähelepanu kuni 1950-ndate aastateni. Pinnaaluse vastuhoovuse omadused on mõlemas ookeanis sarnased: - 25 - vooluhulk 30 Sv; pinnal kiirus läände 25-75 cm/s, voolu suuna muutus sügavustel 20-40 m, maksimaalne idasuunaline kiirus 0.5-1.5 m/s 40 kuni 100 m; ulatub sügavuseni kuni 400 m; horisontaalselt piiratud Ekvatoriaalsete hoovuste muutused: El Nino ENSO = El Nino/Southern Oscillation on klimaatiline fluktuatsioon Vaikse ookeani
annaabi.ee 
