võrsehaavandeid puude võras, kui ka noortel taimedel. Eriti ohtlik on võrsevähk taimlates, kus ta põhjustab männiseemikute hukkumist. Võrsevähi iseloomulikuks tunnuseks hukkunud männitaimedel on kuivavate okste alaspidine asetus, mistõttu kogu taim omandab vihmavarju kuju.Võrsevähi vältimiseks pritsitakse taimlates okaspuutaimi profülaktika mõttes fungitsiididega. Haigestunud taimed põletatakse. Männi-pigirooste (Melampsora pinitorqua) esineb noortel kuni 20...30-aastastel mändidel. Seenhaigus tabab kasvavaid mahlakaid noorvõrseid kevadel, need kõverduvad, tugeva kahjustuse korral kuivavad. Haigus levib eriti vihmase kevade korral. Männi-pigirooste tekitaja vaheperemeheks on haab, mille lehtedel seene eosed talvituvad. Tõrje. Haiguse leviku vältimiseks raiutakse männinoorendikust haavad välja. Männi-koorepõletik (Peridermium pini, Cronartium flaccidum) esineb männil kõigis vanuseastmetes.
tehniliselt õige läbiviimine. 15. Hooldusraied männikutes ja kaasikutes. 1. Männikud Mänd on valgusnõudlik, tugeva juurestikuga ja vähenõudlik puuliik. VR I etapil mändi kui peapuuliiki ei raiuta ja VR noorendikesse, kus puuduvad mändi lämmatavad lehtpuud ei projekteerita. Viljakamates kasvukohtades, kus ilmneb lehtpuude ja põõsasrinde poolt männi lämmatamise oht, raiutakse välja kõik Mä varjavad põõsad ja lehtpuud. Samuti peaks Mä männi-pigiroostesse (Melampsora pinitorqua) nakatumise vähendamiseks raiuma välja kõik haavad. VR II etapil on puistu liitunud ja toimub puude kiire diferentseerumine. Puhtpuistust raiutakse välja jämedate okstega tüüakad ja ülekasvanud männid, kasvama jätta tuleb kitsavõralised , hea kõrguskasvuga puud. Nõmmemetsades säilitatakse Ks, sõltumata selle tüveomadustest. Seganoorendikes raiutakse välja Mä varjavad lehtpuud ja jäetakse kasvama selliseid heakasvulisi puid, millised on männist madalamad või sama kõrged
annaabi.ee 
