huvides teha kumer. Kumeruse suurus, samuti nagu ratta laius, määratakse lähtuvalt rihma laiusest. Kiilrihmade, samuti mitmikkiilrihmade rataste pöias olevate soonte mõõtmed on loomulikult seotud kasutatava profiiliga. 5. RIHMADE PINGUTAMINE Kõik rihmad väljaarvatud hammasrihmad vajavad tööks eelpinget, mis rihma venimisel väheneb. Selle vältimiseks kasutatakse kas perioodilist või pidevat järelpingutust. Pingutusrull asetatakse vähemkoormatud rihmaharule. Lisaks rihma venimise kompen- seerimisele suurendab ta ka väiksema rihmaratta haardenurka ja seega rihma veovõimet. Isepingestust tagavate skeemide eeliseks on see, et rihmu asjata ei koormata tühikäigul ja seisul, millega suureneb rihma tööressurss. Koormuse kasvades suureneb rihmaharudes mõjuvate jõudude vahe ja seega rihma pingutav reaktiivmoment, mis tagab süsteemi automaatse isereguleerimise. KASUTATUD KIRJANDUS 1
kergsulameid. 22.2. Rihmade pingutusmoodused. Kõik rihmad vajavad tööks eelpinget, mis rihma venimisel väheneb. Selle vältimiseks kasutatakse kas perioodilist või pidevat järelpingutust. a) b) c) d) Sele 22.5. Rihmrade pingutusskeemid . a – mootori liikumisega, b – mootori pööramisega, c – pingutusrullidega, d – rihmarattal tekkiva reaktiivmomendiga. Pingutusrull asetatakse vähemkoormatud (veetavale) rihmaharule. Reaktiivmomendiga pingestuse eeliseks on see, et rihmu asjata ei koormata tühikäigul ja seisul, millega suureneb rihma tööressurss. 22.3. Rihmülekande geomeetria. Ülekande projekteerimisel määratakse harude vaheline nurk , haardenurk , rihma pikkus L ning lõputu rihma puhul ka telgede vahe a. a Sele 22.6. Rihmülekanne geomeetria.