seisundis, et juhtidele meelejärele olla. Selle 11 kuu jooksul, mil ma seal töötasin, et kuulnud Haapsalu Kutsehariduskeskus Elen Oosim Majutusteenuste korraldus MTK12 __________________________________________________________________________________________ ma juhtide poolt mitte ühtegi head sõna. See mind hämmastaski kõige rohkem. Ükskõik kui palju meie pingutasime, oli juhtidele, kes meid ikka Tallinnast kord- paar kuus kontrollimas käisid, ikka veel vähe. Alati oli kõik valesti või halvasti tehtud. Seega, oli meil täielik motiveerituse puudus. Juhtide poolne kontroll käis niimoodi: püramiidi tipus olevad juhid hindasid Haapsalu Selveri olukorda numbriliste tulemuste, kliendi heakskiitude/ kaebuste põhjal. Seejärel arutati teema läbi püramiidist alla tuleva järgmise astmega- piirkonnajuhiga. Mõeldi välja tegevuskava asjade parandamiseks
Klassis rippus tahvli kõrval illustratsiooniks võimas püksirihm, mis küll õnneks kasutust ei leidnud. Mäletan enda klassiõde, kes sama tahvli juures nuttis, kuna ta ei osanud sellel asuvat ülesannet lahendada ja kartis õpetaja reaktsiooni. Õpetaja arvates tuli õpilasele alati panna tehtud töö eest pigem halvem hinne, muidu pidavat me ,,loorberitele puhkama jääma". Muidugi oli tegemist meie hinnete ja teadmistega, seega ikka pingutasime, aga mingeid elu edasiviivaid ja positiivseid väärtusi see õpetaja meile küll eluteele kaasa ei andnud ja mitte sallides tema antud tundi kandus see tunne edasi ka õpetatud ainele. Nende näidete varal on hea aru saada, kuidas täiskasvanud, kellega laps eluteel kohtub, mõjutavad tema arusaamu ja hinnanguid. Paljudel lastel pole aga vanematel kodus aega ega tahet nendega tegelda ja seega on tegelikult pandud see väärtushinnanguid kujundav töö õpetajate kanda. Seega
annaabi.ee 
