Iga semestri jooksul peab üliõpilane omandama kindla arvu ainepunkte. Kui tudeng ei ole seda teinud, on ülikoolil õigus nõuda puuduolevate EAPde (Euroopa ainepunktide) hüvitamist. Igal semestril peab koguma 30 EAPd, kuid ülikoolid võivad teha erandeid. Kõrgkoolides ja erialade lõikes võivad tingimused olla erinevad. Kindlasti tänu sellele suureneb väljalangevus, kui probleemide tekkimisel hakatakse õppemaksu nõudma. Eks see võib olla ka mõningatele motiveeriv pingutamaks rohkem kuis see on muutnud tudengitele pigem olulisemaks EAP-d kui õpitulemused. Paremini kindlustatud peredest pärit noortel on paremad võimalused ülikoolis püsimiseks ja see vähendab kõrgharidusele ligipääsu. Alates 2016/2017. õppeaastast kohaldatakse kõikidele samad reeglid. Kõrgharidusreform ühtlustab kõigi sisseastujate jaoks tasuta kõrghariduse omandamise võimalused. Reform kaotab tasuta ja tasulised õppekohad ning kõik eestikeelsel
Inimeste soov saavutada kindel eesmärk sõltub nende tajutud edu tõenäosusest ja selle eesmärgi saavutamise väärtusest. Motivatsioon õppimine oleneb nii usust toimetulekusse kui ka saavutatava tulemuse väärtusest. Kui üks neist faktoritest pole piisavalt motiveeriv, loobub õpilane pingutamast. Analoogiline motivatsioonimehhanism toimib kõigis õppimissituatsioonides, kus on tegemist kindla eesmärgi saavutamisega õppimisel. lematu, ei teki ka motivatsiooni, pingutamaks end eesmärgi saavutamise nime. Tuleb ette ka juhtumeid, kus kõrge tõenäosus edu saavutamiseks ei motiveeri eriti pingutama .See seletub edu tõenäosuse ja edu saavutamise väärtuse vastastikuse mõjuga. Inimesed ei väärtusta hõlpsasti sooritatavat ülesannet nii kõrgelt kui tugevat pingutust nõudvat. Et õpilastel tekiks tugev motivatsioon õppimiseks, peaksid neile antavad ülesanded pakkuma pinget. Võistluslikkuse tingimustes töötavad õpilased kõige
annaabi.ee 
