Kolme- ja enamteljelised liigesed: Keraliiges (art spheroidea)- rotatsioon, fleksioon-ekstesioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine Pähkelliiges e enartroos- liikumissuunad samad, mis keraliigesel, ent väiksema ulatusega Lameliiges (art plana)- minimaalnne rotatsioon ja nihkumine teineteise suhtes, teljetud liigutused, lateraalne deviatsioon vasakule ja paremale Amfiartroosid e pingulliigesed Funktsionaalne liiges- nt skapulokostaalne e skapulorakaalne liiges KERE LUUDE ÜHENDUSED Lülidevahelised ühendused - Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste varal. - Lülidevahekettad (23) diski intervertebrales: Paiknevad naaberlüli keha vahel Koosnevad säsituumast, mis on ümbritsetud kiudkõhrelise fibroosvõruga. Painutusel liigub säsituum tahapoole, sirutamisel ettepoole.
Moodustub elllipsoidliiges, kusjuures hernesluu liigese koossseisu ei kuulu. Sagitaal- ja frontaaltelje ümber toimub liikumine. 35. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Kesk-randmeliiges ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Liikumine toimub ümber frontaaltelje. 36. Amfiartroosi mõiste. Amfiartroosid ehk pingulliigesed on lamdedate liigesepindade ja paksu pingul liigesekihnuga vähelikuvad liigesed (nt randme-kämblaliigesed). 37. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud). Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 38. Pöidla randme-kämblaliiges. Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga
annaabi.ee 
