Südame tegevus on organiseeritud nii, et diastoli ajal veri läheb nii kodadesse kui vatsakestesse. Kodade süstol lisab verd vatsakestesse ja vatsakeste süstol järgneb alles siis kui veri on täielikult vatsakestes. Südame töö sagedusel 70 l/min annab ühe süstoli kestvuseks 0,28 s, ühe diastoli kestvuseks 0,58 s seega 1 minutis on otsest tööaega kokku 70x0,28 = 19,6s. Vereringe seisukohast saab vatsakese töös eristada erinevaid faase: Süstolis 1. pinguldusfaas 2. väljutusfaas Diastolis - 3. lõõgastusfaas 4. täitumisfaas 1. Pinguldusfaas Vatsakeste süstoli alguses põhjustab vatsakeste sisene rõhu tõus otsekohe AV- klappide sulgumise. Kuna esialgu on suletud veel poolkuuklapid, pingutub vatsakeste muskulatuur ja tekitab järsu rõhutõusu. Vatsakesed muutuvad kerakujuliseks ja sellega seoses muutub vatsakestelihaskiudude pikkus. Pinguldusfaas südame vasakus vatsakeses kestab 60 msek. 2
QRS-kompleks - väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese; Q-saki alguses kojad lõõgastuvad T-laine - vatsakestes tekib lõõgastus ST-segment - näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard Südame töö sagedusel 70x/min annab ühe süstoli kestvuseks 0,28 sek, ühe diastoli kestvuseks 0,58 sek - seega 1 minutis on otsest tööaega kokku 70*0,28 = 19,6 sek Vereringe seisukohast saab vatsakese töös eristada erinevaid faase: Süstolis - pinguldusfaas ja väljutusfaas Diastolis - lõõgastusfaas ja täitumisfaas 1. Pinguldusfaas 2. Väljutusfaas 3. Lõõgastusfaas 4. Täitumisfaas Südametoonid: Südame töötamisel kanduvad rindkerele ka võnkumised (sagedusega 15-400Hz); neid on võimalik kuulata kõrvaga või stetoskoobiga Kuulatlemisel ehk auskultatsioonil võib eristada: I tooni - süstoli alguses; AV-klaapide sulgemisest + müokardi võnkumine
annaabi.ee 
