Q=k q-täht esineb ladina keeles ainult ühendis qu, vt. konsonantühendid. X = ks Sõna algul esineb x ainult (kreeka) laensõnades. Näited x kasutamise kohta: xenophobia, xerasia, cortex Z = dz või ts Kreeka laensõnades hääldatakse tähte z dz-na, näit. zona, zoologia, zooanthropia, zmaragdus, zygoma Uutest keeltest saadud laensõnades hääldub z ts-na, näit. influenza, zincum, Zingiber NGU = ngv, näit. lingua, unguentum, sanguis, pinguis QU = kv, näit.aqua, aquila, equus SUA = sva, näit. suavis, suavitas SUE = sve, näit. suetus, Suetonius TI (vokaali ees) = tsi Keskajal hakkas ti vokaali ees tsi-na häälduma, näit. substantia, scientia, operatio, articulatio, injectio, vitium, Horatius Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite -sti, -xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu ta kirjutatakse, näit. aetiologia, bestia, mixtio Kreeka laensõnades kasutatakse järgmisi konsonantühendeid: CH = hh, näit
Ta uuris samuti sõnade järje alusel. Testa= pea-, põhisõna; Modificatore= täiendav/modifitseeriv sõna ladina keel: Modificatore Testa (vasakpidine) romaani keeled: Testa Modificatore (parempidine) 1. Järjekord verbifraasi sees: verb V + Objekt ld. k. OV: matrem amat (suund vasakule) rom. k. VO: ama la madre (il aime la mère) (suund paremale) 2. Nimisõna omadussõna: N + Adj ld. k. pinguis vir (paks mees) (vasakule) rom. k. uomo grasso (un homme gras) (paremale) 3. Verb adverb: V + Adv ld. k. Adv + V: arte astringere (vasakule) rom. k. V + Adv: stringere strettamente (étreindre étroitement) (paremale) 4. Nimisõna + Genitiiv: N + Gen ld. k. Gen + N: Pauli mater (vasakule) rom. k. N + Gen: La madre di Paolo (paremale) Itali keeled
annaabi.ee 
