Purunemine toimub kui nihkepinge pinnaseliigi puhul. On selgitatud, et ei ole pinnastel konstant, vaid sõltub tasemeni. Enamasti võetakse see võrdseks geostaatilise survega proovi saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest: pingeseisundist. Pingolukorra puhul, mis on lähedane purunemisele, on ta suurem kui väikeste pingete korral ja võib ületada isegi elastse materjali jaoks võtmise sügavusel. Seejärel suurendatakse astmekaupa vertikaalsurvet. Vertikaalsurve lisamisel võrra kasvab moodustub vertikaalsurve a=r+. = f( )
Seda saaks määrata, kui õnnestuks kompressioonikatsel otseselt mõõta horisontaaljõu suurust. See on aga sedavõrd komplitseeritud, et tavaliste ödomeetritega ei ole määramine võimalik. Seepärast kasutatakse spetsiaalsete uuringutega eri pinnaseliikide kohta leitud andmeid. Uurimused näitavad, et väärtused kõiguvad küllaltki laiades piirides ka ühe pinnaseliigi puhul. On selgitatud, et ei ole pinnastel konstant, vaid sõltub pingeseisundist. Pingolukorra puhul, mis on lähedane purunemisele, on ta suurem kui väikeste pingete korral ja võib ületada isegi elastse materjali jaoks maksimaalse võimaliku väärtuse 0,5. Keskmised ja ka väärtused pinnaseliikide kohta on toodud tabelis 4.1 Tabel 4.1 35 Pinnase liik