piki aksoni membraani ikka ja jälle. Närviimpulss saab kulgeda vaid ühes suunas, sest seljataha jääv membraani pind taastab oma puhkeolekut, läbides hüperpolarisatsiooni ja refraktsiooni faase. Tetrodoksiin on loomne mürkaine, mis blokeerib närvisüsteemis kõik võimalikud närviimpulsid, istudes pingetundlikesse Na kanalitesse, nii et need ei saa enam avaneda. Lokaalsed anesteetikumid novokaiin ja lidokaiin blokeerivad samuti pingetundlikud Na kanalite kaudu närviimpulsside kulgemise kesknärvisüsteemi. Müeliniseerimata närvikiududes liigub närviimpulss pideval moel. Müeliniseeritud aksonis on impulsi liikumise kiirus suurem tänu pingetundlike ioonkanalite ebaühtlasele jaotusele ja nn saltatoorsetele ülehüpetele aksoni müeliniseeritud lõikudest. Närviimpulsi liikumise kiirus sõltub müeliinkesta olemasolust, aksoni läbimõõdust ja kehatemperatuurist. Sünapsi tasandil toimub info filtreerimine ja integratsioon
ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus ning rakumembraani ioonikanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. 4. Membraani aktsioonipotentsiaal Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus- e aktsioonipotentsiaalina (AP): rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu. AP amplituud on sõltuvalt koest 60... 120mV. Depolarisatsioonifaas: avanevad pingetundlikud Na-kanalid - Na-ioonid tungivad laviinitaoliselt rakku ja membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Repolarisatsioonifaas: sulguvad Na-kanalid ja avanevad K-kanalid taastub ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku hüperpolariseeriv järelpotentsiaal depolariseeriv järelpotentsiaal. 5. Sünapsi ehitus ja impulsi levik Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise
aktsioonipotentsiaali teke. stiimuli toimel vabanevad neurotransmitterid ja seostuvad järgneva neuroni pinnaga. lokaalne sünapsijärgse neuroni membraani depolarisatsioon membraanipotentsiaalist sõltuvate Na kanalite avanemine, Na+ sisenemine, membraani tugev depolariseerumine = aktsioonipotentsiaali teke, Na kanalite sulgumine avanevad membraanipotentsiaalist sõltuvad K+ kanalid, K+ väljub, taastub esialgne puhkeseisundi membraanipotentsiaal, pingetundlikud K kanalid sulguvad membraanipotentsiaalist sõltuvatel Na kanalitel esineb refraktsiooniperiood, mille jooksul sulgunud Na kanalid ei avane ka stiimuli toimel. See põhjustab närviimpulsi liikumist ühes suunas piki neuronit edasi. (loe üle!) neurotransmitterit sisaldavad vesiikulid sulavad eksotsütoosi protsessis kokku rakumembraaniga ja virgatsaine vabaneb ning difundeerub järgmise raku pinnal paikneva retseptorini, milleks võib olla ka teatud kanalivalk, ja seostub sellega. (konspekt)
annaabi.ee 
