Joonis 6.17. Tagasiside emittertakistuse kaudu [4]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 42 Vaadeldav tagasiside on seega negatiivne tagasiside ning ta on järjestikune tagasiside, kuna tagasiside pinge on sisendsignaali suhtes järjestikku ja ta on niinimetatud voolu tagasiside, kuna tagasisidepinge on võrdeline väljundvooluga Joonis 6.18. Paralleelne pingetagasiside baasitakisti kaudu [4]. Paralleelse pingetagasiside saame, kui juhime astme väljundpinge, s.o.kollektorilt võetava pinge pingejaguri R1, R2 kaudu tagasi transistori baasile (joon. 6.18). Seejuures tekkiv tagasiside on negatiivne tagasiside, sest võimendusaste pöörab signaali 180°. See tagasiside on ühtlasi paralleelne tagasiside, kuna sisendsignaal ja tagasiside signaal on teineteise suhtes ühendatud paralleelselt. Tagasiside tugevus sõltub vaadeldaval juhul takistuse R1 ja R2 suhtest
R E 1 VT U R sis 2 E Joon.1.43 Paralleelse pingetagasiside saame, kui juhime astme väljundpinge, s.o.kollektorilt võetava pinge pingejaguri R1, R2 kaudu tagasi transistori baasile (joon.1.43). Seejuures tekkiv tagasiside on negatiivne tagasiside, sest võimendusaste pöörab signaali 180°. See tagasiside on paralleelne tagasiside, kuna sisendsignaali ja tagasiside on teineteise suhtes paralleelselt. Tagasiside tugevus sõltub vaadeldaval juhul takistuse R1 ja R2 suhtest. Sageli haaratakse tagasisidega rohkem kui üks aste (joon.1.44).
sisendisse. Kui sisendpinge ja tagasisidepinge liituvad samas faasis, siis on tegemist positiivse tagasisisdega, kui vastasfaasis, siis negatiivse tagasisidega. Sõltuvalt tagaside pinge ja sisendpinge viisist võib tagasiside olla kas järjestikune või parameeter. Veel võib tagasiside olla kas pingetagasiside, mis tekib siis kui tagaside on võrdne tagasisidevooluga või voolu tagasiside. Kui tagasiside pinge on võrdne väljundvooluga. Veel võib olla tagasiside kas tahteline, mis tekib siis kui lülitusse
RE Uts RE RC VT UEB=U´sis +E Usis JOONIS 7.23. R2 R1 RE VT +E Usis E Vaadeldav tagasiside on seega negatiivne tagasiside, ta on järjestikune tagasiside, kuna tagasiside pinge on sisendsignaali suhtes järjestikku ja ta on voolu tagasiside, kuna tagasisidepinge on võrdeline väljundvooluga. 100 JOONIS 7.24. Paralleelse pingetagasiside saame, kui juhime astme väljundpinge, s.o. kollektorilt võetava pinge pingejaguri R , R kaudu tagasi transistori baasile (joon.7.24). Seejuures 1 2 tekkiv tagasiside on negatiivne tagasiside, sest võimendusaste pöörab signaali 180°. See tagasiside on paralleelne tagasiside, kuna sisendsignaali ja tagasiside on teineteise suhtes paralleelselt. Tagasiside tugevus sõltub vaadeldaval juhul takistuse R ja R suhtest.
1 VT U R sis 2 E JOONIS 7.24. Paralleelse pingetagasiside saame, kui juhime astme väljundpinge, s.o. kollektorilt võetava pinge pingejaguri R1, R2 kaudu tagasi transistori baasile (joon.7.24). Seejuures tekkiv tagasiside on negatiivne tagasiside, sest võimendusaste pöörab signaali 180°. See tagasiside on paralleelne tagasiside, kuna sisendsignaali ja tagasiside on teineteise suhtes paralleelselt. Tagasiside tugevus sõltub vaadeldaval juhul takistuse R1 ja R2 suhtest. Sageli haaratakse tagasisidega rohkem kui üks aste (joon.7.25).
Ud s CF VD C M VD2 VT2 Joonis 1.28 2L kus k = ja R mootori mähiste aktiivtakistus. Tc R Pinget tõstev pulsilaiusmuundur. Pinget tõstev muundur on tagasisidestatud pinget madaldav muundur. Pingetagasiside, mis on näidatud punktjoonega joonisel 1.25, a, juhib suhtelist lülituskestust nii, et väljundpinge oleks soovitud väärtusega. Anduri ahel avastab väljundpinge muutuse ning reguleerib pooljuhtlülitite juhtimissüsteemi talitlust. Koormustakistuse vähenemisest põhjustatud koormuse kasvamisel või pöördemomendi suurenemisel mootori võllil muundur tavaliselt vähendab toitepinget. Muunduri väljundpinget mõõdetakse pingeanduriga, nagu näitab joonis 1
annaabi.ee 
