se seisukohalt käsitleda armeerimata betoonristlõikena. 1.4. Raudbetoonelemendi arvutusmeetodid Raudbetoonelementide tugevusarvutusel on kasutatud järgmisi meetode: − lubatud pingete meetod (nn. klassikaline teooria); − purustava koormuse meetod; − arvutuslike piirseisundite meetod. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 29 Lubatud pingete meetodi kasutamisel loetakse kandevõime tagatuks, kui kasutusseisundis (2. pingestaadiumis) esinevad betooni ja armatuuri pinged σc ja σs ei ole suuremad vastavatest lu- batud pingetest [σc] = fc/ kc ja [σs] = fy / ks , kus kc ja ks on betooni ja armatuuri tugevuse ta- gavarategurid. Purustava koormuse meetodi korral võrreldakse kasutusseisundis esinevat sisejõudu (näitaks paindemomenti M) 3. pingestaadiumi purustava sisejõuga [painde korral purustava paindemo- M mendiga Mu = f (fc ja fy)]
se seisukohalt käsitleda armeerimata betoonristlõikena. 1.4. Raudbetoonelemendi arvutusmeetodid Raudbetoonelementide tugevusarvutusel on kasutatud järgmisi meetode: lubatud pingete meetod (nn. klassikaline teooria); purustava koormuse meetod; arvutuslike piirseisundite meetod. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 29 Lubatud pingete meetodi kasutamisel loetakse kandevõime tagatuks, kui kasutusseisundis (2. pingestaadiumis) esinevad betooni ja armatuuri pinged c ja s ei ole suuremad vastavatest lu- batud pingetest [ c] = fc/ kc ja [ s] = fy / ks , kus kc ja ks on betooni ja armatuuri tugevuse ta- gavarategurid. Purustava koormuse meetodi korral võrreldakse kasutusseisundis esinevat sisejõudu (näitaks paindemomenti M) 3. pingestaadiumi purustava sisejõuga [painde korral purustava paindemo- Mu mendiga Mu = f (fc ja fy)]