(vt. joonis a), surutud elemendi purunemine toimub normaallõikes (purunemisega kaasnevad pikipraod) (vt. joonis b), tõmmatud element puruneb normaallõikes (vt. joonis c). Väänatud elemendi purunemine leiab aset mingis ruumilises lõikes (vt. joonis d). 21. Painutatud elemendi pingestaadiumid Vaatleme painutatud ristkülikulise ristlõikega survearmatuurita lihttala. Suurima paindemomendiga ristlõige läbib koormamise algusest kuni purunemiseni rea iseloomulikke pingestaadiume. 1. staadium. Väikese koormuse korral tala töötab elastse kahest materjalist liitkonstruktsioonina. Pingejaotus betoonis on lineaarne. Koormuse suurenedes kasvavad nii betooni pinged c kui ka armatuuri pinged 1.a staadium (olukord vahetult enne prao tekkimist). Betooni plastsete deformatsioonide tõttu on pinged peaaegu kogu tõmbetsooni ulatuses saanud võrdseks betooni tõmbetugevusega fct. Edasine koormuse (paindemomendi) suurenemine kutsub ristlõikes esile prao tekkimise. Prao
vad pikipraod) [vt. joonis 1.1(b)], tõmmatud element puruneb normaallõikes [vt. joonis 1.1(c)]. Väänatud elemendi purunemine leiab aset mingis ruumilises lõikes [vt. joonis 1.1(d)]. Joonis 1.1 1.3. Painutatud elemendi pingestaadiumid Vaatleme painutatud ristkülikulise ristlõikega survearmatuurita lihttala. Suurima paindemomen- diga ristlõige läbib koormamise algusest kuni purunemiseni rea iseloomulikke pingestaadiume (vt. joonis 1.2). Joonis 1.2 Siin ja edaspidi kasutame järgmisi tähiseid: b - ristkülikulise ristlõike laius; h - ristlõike kõrgus: d - ristlõike kasuskõrgus (kaugus tõmbearmatuuri raskuskeskmest kuni ristlõike surutud ser- vani; x - survetsooni kõrgus; As1 - tõmbearmatuuri ristlõikepind; z - sisejõudude õlg. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 28 1. staadium
vad pikipraod) [vt. joonis 1.1(b)], tõmmatud element puruneb normaallõikes [vt. joonis 1.1(c)]. Väänatud elemendi purunemine leiab aset mingis ruumilises lõikes [vt. joonis 1.1(d)]. Joonis 1.1 1.3. Painutatud elemendi pingestaadiumid Vaatleme painutatud ristkülikulise ristlõikega survearmatuurita lihttala. Suurima paindemomen- diga ristlõige läbib koormamise algusest kuni purunemiseni rea iseloomulikke pingestaadiume (vt. joonis 1.2). Joonis 1.2 Siin ja edaspidi kasutame järgmisi tähiseid: b - ristkülikulise ristlõike laius; h - ristlõike kõrgus: d - ristlõike kasuskõrgus (kaugus tõmbearmatuuri raskuskeskmest kuni ristlõike surutud servani; x - survetsooni kõrgus; As1 - tõmbearmatuuri ristlõikepind; z - sisejõudude õlg. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 28 1. staadium
annaabi.ee 
