Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. [2] Stressi dünaamika Cooper-Cummingsi stressimudeli järgi: · Algstaadium pingevaba periood. · Pingestaadium e. sokk juhtub midagi. · Kohanemine uute tingimustega valime toimetulekustrateegia. · Sõltuvalt toimetulekust võib järgneda edu ja me maandame pinge. · Kui järgneb mitteedu, stress jätkub tekib üleärritavus. [3] Tööstress ei ole ohtlik, sest mõõdukas ja optimaalne pingeseisund tagab valmisoleku tegutsemiseks ja olukorraga toimetulekuks. Probleem tekib siis, kui valitakse olukorraga toimetulekuks vale strateegia
rata üldiselt lihtsustatult- V , A kus V on põikjõud ja A on ristlõike pindala. Elementide purunemise uurimisel vaadeldakse tihti ka nn piirolukorda. Piirolukorra võib de- fineerida mitmeti, näit liigsete deformatsioonide alusel või voolupiiri saabumisega pingetes. max M Elastne pingestaadium Ristlõike ühes servas on pinged voolupiiril Skeem 1.2 Pinge ristlõikes y Materjali voolama hakkamisel pinge stabiliseerub ja saavutab kindla väärtuse y, paindeele- menti tekkib nn plastne sarniir. Paljudel juhtudel võetakse selline situatsioon elemendi puru- nemise kriteeriumiks. Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega (vt edaspidi) jääb ka-
annaabi.ee 
