ja objektiivsed põhjused. Õ dogmaatika aitab korrastada, vahel isegi süstematiseerida üha ulatuslikumaks muutuvat Õmassiivi. Just õ dogmaatika aitab tänapäeval kahe erineva õ kultuuri lähenemisele. Mandri- euroopalikus õ kultuuris aitab dogmaatika kaasa sellele, et sama kvaliteediga õ küsimusi ei vaielda uuesti, vaid lähtutakse omasolevast dogmaatikast. Ei tohi unustada, et õ dogmaatika on alati sündinud pingesituatsioonis (vaidlustuses) – ent olles end juba kehtestanud, on sellele juba raske vastu vaielda. See tähendab, et Õe dogmaatika ei saa olla kivinenud. Kuid kui minnakse kehtiva dogmaatika vastu peab selleks olema ulatuslik argumenteerimiskoormus. Ka dogmaatikal on teatud seos Õpoliitikaga. Küsimus Õe ja ideoloogia vahekorrast: eri arusaamad Õest, ka ühes riigis. Lähtekohaks peavad alati olema kirjapandud Sed; järgneb tõlgendamine, selgitatakse välja Sandja eesmärk
Õigusdogmaatikata jääksid püsima õiguskultuuride vahelised pinged ning nende kultuuride lähenemist võiks käsitleda kui kultuuride asendamist. Vähemalt mandrieuroopalikus õiguskultuuris aitab dogmaatika kaasa sellele, et sama kvaliteediga vaidlusküsimusi ei vaielda ikka ja jälle uuesti, vaid lähtutakse juba olemasolevast dogmaatikast, mis on teatud lahendused väärtustanud ja pakkunud dogmaatilise lahendusmustri. Ei tohi unustada sedagi, et õigusdogmaatika on sündinud ja sünnib pingesituatsioonis – vaidluste ja isegi konfrontatsioonide olukorras. Kuid ennast kord juba kehtestanud, on sellisele õigusdogmaatikale raske vastu seista ja vastu vaielda. Vähemalt ratsionaalselt mõistetavas õiguspraktikas peaks see nii olema. Samal ajal ei saa õigusdogmaatika olla midagi kivinenut ja kui õiguspraktikas vaadatakse olemasolevast mööda, siis tuleb seda põhjendada ehk teisisõnu leida kehtivad argumendid. Õigusega on juba nii, et ka näiteks analoogiliste