inetu välimuse, saamatuse, kui ka kehva ja häbenemisväärse seisuse esiletoomises. Samas 9 tuleb tõdedda, et ogetud füüsiline ja vaime vägivald ning vägivallale alternatiivsete käitumisviiside väljakujunematus on loonud eeldused niiagressiivseks kui ka ohvrirollile omaseks allaheitlikuks käitumiseks. Et vähene eneseusaldus, oskamatus pingesituatsioone vägivallata lahendada, halvendab nii suhteid kui ka tegutsemistahet ning loob eeldused ebaõnnestumisteks, mis omakorda kahjustavad eneseväärikust ning kutsuvad esile pettumustunde ja sõltuvusainete tarbimisegi, on noor justkui suletud ringis, millest on väga raske välja rabeleda. (Loog 45-50) 6. Sotsiaalne tõrjutus Perekondlik kliima hakkab last mõjutama sünnimomendist alates. Esimestel aastatel on viimane kõige kergemini mõjutatav
Ka erinevad konfliktiuurijad defineerivad konflikti mõistet erinevalt. Näiteks ühe arusaama järgi käsitletakse konflikti kui võitlust väärtuste pärast ning püüdlust erilise staatuse, võimu ja vahendite omamise poole, mille käigus oponentide eesmärgiks on oma rivaale alla suruda, kahjustada või elimineerida. Teine arusaam käsitleb konflikti kui inimeste erinevuste tagajärge. Üsna levinud on konfliktide situatiivne käsitlemine. Näiteks Rüttinger käsitleb konflikte kui pingesituatsioone. Donohue ja Kolt kui situatsiooni, milles osapooled väljendavad erinevusi oma individuaalsete vajaduste ja huvide rahuldamisel, kogedes seejuures teise poole sekkumist. Lulofs ja Cahn kui suhtlemissituatsiooni, mida iseloomustab osapoolte sõltuvus üksteisest, erisuguste tulemuste lootus, suhete halvenemine ja soov tekkinud pinge kiiresti lahendada. Konflikti on võimalik määratleda kui suhet, teineteise suhtes ükskõiksete inimeste vahel konflikti ei teki
annaabi.ee 
